Renault Kangoo nägemine müügisalongis oli kui armastus esimesest silmapilgust ning proovisõiduootus sama suur kui lastel jõuluvana oodates. Proovisõidus oli “peaaegu Kangoo” ehk selle lihtsam ja odavam vend Express.

Enne auto iseloomu kallale minemist on vaja Kangoo-Expressi sugulussuhted selgeks rääkida. Tänapäeval on kogu automaailm nagu suur kärgpere ja Renault-Dacia-Nissan-Mercedes koostöö on selle hea näide.

Proovisõidus olnud Renault Express on sisuliselt Dacia Dokker, aga Renault’ märgiga. Ja samal ajal eksisteerib ka Renault Kangoo, mis näeb välja samasugune nagu Express, on sama suur ja täidab sama funktsiooni, kuid on siiski erinev auto.

Kui Express kaubik on Dacia Dokkeri baasil loodud odavkaubik, siis Kangoo on pigem Volkswagen Caddy konkurent ja paremal tasemel. Praktikas tähendab see kallimat hinda, pikemat ja mahlasemat lisavarustuse menüüd (näiteks LED-tuled, ilma B-piilarita laadimisava küljel jpm) ning Kangoost leiab ka paremad materjalid.

Kangoo pole vaid varustusega kikki aetud – see on uus mudel ning kuigi jõuallikas on raua poolest kahel vennal sama, siis Kangoo mootorivalikus on ka võimsamad mootorid.

Et asi liiga selge poleks, siis Kangood saab margitruu inimene soovi korral osta ka Mercedes-Benz kaubamärgiga kaunistatult, mudelinimega Citan. Nissani märgiga kannab see nime Townstar.

Kangoo platvorm võimaldab ka rohemoeröögatustega kaasa sahistada – elekter aitavat maailma päästa ja nii, aga kes sellest rohkem kuulda tahab, marsib automüüja juurde ja uurib sealt, sest mina sellist jama kirjutada ei taha.

Et hästi lihtsustatult öelda, siis Renault Express kutsuti ellu peaasjalikult seetõttu, et CO2 kaubandusega kaasnev vältimatu hinnatõus kõiki kliente minema ei peletaks – nii on (oli?!) võimalik odavamat autot müüa ja kliente hoida. Selleks võeti Dacia Dokker ning lihviti Renault’iks. Tulem on lihtne ja tavaline väike kaubik ning see on täiesti fantastiline töövahend.

Rõõmu tuleb muidugi natukene maha tõmmata ning süüdi on selles ikka poliitika ja rohepööre. Kuigi päris madala otsa hinnad algavad 14 000 euro kandist, siis mina olen valinud poliitikaks, et räägin ratsionaalsetest variantidest.

Esimese otsa Expressid maksid mõistliku-keskmise varustusega ning diiselmootoriga ca 15 000 eurot. Kongi vineer, kärukonks ja muu selline kruttis hinnale veel paar tuhat eurot otsa (proovisõiduauto võtmed kätte ca 17 000 €).

2022. aastast alates kaasneb uute kaubikute ostmisega kohustuslik “boonus” ehk uuem mootor, mis täidab heitmenormi EURO 6d FULL. Summutist väljub (lokaalselt) puhtam heitgaas, aga rahas tähendab see heitmeporno jämedalt paari tuhande euro võrra kallimat hinda.

PS. Olgu öeldud, et Renault pole selles jamas mitte kuidagi süüdi ja samas ikkes vimplevad ka teised autotootjad ning eelkõige diiselmootorid. Ma ei lõpeta mitte kunagi selle küsimuse esitamist, et mida kogu selle tsirkusega täpselt ja päriselt saavutada tahetakse – kas üritatakse parandada planeeti, rahva tervist või edendada majandust? Valida saab korraga ainult kaks.

Mootor ja tehniline

Renault Expressi saab soetada 1,5-liitrise diiselmootoriga, mis on kas 75- või 95-hobujõulised, või 1,3-liitrise 100 hj arendava bensiinimootoriga. Valikus on ainult käsikast. Mõlemad mootorid on tegelikult väga head ja suhteliselt ökonoomsed. Neist dünaamilisim on bensiinimootor.

Valida on lihtne – kui sõidad palju ja pikki otsi, siis puudub mõistlikkuses alternatiiv diiselmootorile. Kui hakkad pigem tiirutama linnas ja alla 5-kilomeetriseid otsi sõites, siis võib diisli väike kütusekulu küll ahvatlev tunduda, aga selline kasutus tekitab ohtralt probleeme rohekolaga ning siis on targem valida bensiini tarbiv mootor.

Aga üldiselt ütleks mootorite kohta nii palju, et see Renault 1,5-liitrise töömahuga turbodiiselmootor on suuremas osas ikka veel see “vana hea,” mida me oleme jõudnud juba ülistada ja taga nutta, näiteks siin Dacia Logani loos. Proovisõiduautol olnud 75 hj ja 220 Nm versioon on isegi koormaga sõitmiseks ja käruvedamiseks enam kui piisav!

75-hobujõulisest isendist on tehtud ka “Ecoleader” versioon, mille tippkiirus on 100 km/h (!) ning kiirendus selleni võtab aega 16,3 sekundit. Paberitel räägib see isend umbes poole liitri võrra väiksemast kombineeritud kütusekulust (tehaseandmetel 4,6 min ja 5,0 max), aga ma olen üsna veendunud, et praktikas on võimsam mootor ökonoomsem (tehaseandmetel 5,0 min ja 5,5 max).

Igatahes, kuniks seda diiselmootorit veel pakutakse, olgugi et nüüdsest “6d FULL” kirjadega natuke kohmetatult, ei ole küll ühtegi praktilist põhjust muude mootorite või ajamite peale üldse mõelda. Minu varasemate 1,5 dCi mootori kiidulaulude peale on rahulolevad omanikud takkakiitvalt kaasa mõmisenud.

Loe täispikka arvustust ja vaata rohkem pilte tasuta portaalis Accelerista.com.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid