Teadusnõukoja juht: valitsus ei ole meilt koroonatõendi nõude kaotamise kohta küsinud

Võimuerakonnad otsustasid vaktsineerimistõendi siseriikliku nõude kaotada ilma valitsuse teadusnõukojalt arvamust küsimata ja seda saamata, tõdes teadusnõukoja juht Toivo Maimets.

„Me oleme otsuse vastu võtnud alaealistele vaktsineerimistõendi nõude kaotamise osas ja oluliseks argumendiks oli see, et lapsi niikuinii nädalas kaks korda testitakse ja nende testitulemustega nad saavad ligipääsu igasugustele üritustele niikuinii. Täiskasvanute osas me ei ole arutanud, meilt ei ole küsitud ja me ei ole seisukohta võtnud," ütles Toivo Maimets täna Forte küsimusele vastates.

„Aga laiemalt vaktsineerimise kohta me oleme küll selgel seisukohal: nüüd, kus riik hakkab inimestelt kaitsvaid käsi ümbert ära võtma piirangute leevendamisega, peaksid inimesed seda enam hakkama ise rohkem mõtlema, kuidas nad ikkagi kaitstud on," ütles Maimets. „Me ei vaktsineeri ennast ju COVID-tõendi pärast, vaid me vaktsineerime sellepärast, et olla haigusest puutumata, et kaitsta iseennast ja kaitsta teisi."

Maimetsa sõnul tuleb samas leida pidevalt tasakaalu ühelt poolt meditsiinimurede ja teiselt poolt majanduse ja ühiskonna toimimise murede vahel.

Reformierakond ja Keskerakond jõudsid kolmapäeval kokkuleppele, et kui 17. veebruari seisuga on eelneva 10 päeva jooksul haiglasse jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise COVID-19 patsiendi päevas, lõpetab valitsus alates 21. veebruarist COVID-tõendi nõude.

Keskerakond oli samas soovinud tõendi nõudmise lõpetada kõigilt juba 7. veebruarist.

Mida arvavad teised teadusnõukoja liikmed?

Regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja dr Mait Altmets leidis, et pigem ei ole Eestis olukord 17. veebruariks jõudnud valitsuse soovitud näitajani.

"Nakatumine ikkagi jätkuvalt kasvab ja mingi hulk inimesi kõikidest nakatunutest haiglatesse raske COVIDi tõttu ka satuvad. Pigem läheb see praegu tõusujoones," ütles Altmets.

Altmets leiab, et iga piirangumeede, mida me kasutame, toob nakatumiskordajat R 10 protsendi võrra allapoole. Kui me need kõik kaotaksime, siis oleks R praeguse 1,5 asemel 10, leiab ta.

Tartu ülikooli kaasprofessor Margus Varjak leiab samuti, et praeguse laine tipp ei ole veel kindlasti kätte jõudnud. "Umbes nädalane kuni kahenädalane viide on sees nakatumise ja haiglasse jõudmise näitajatel," märkis ta.

Varjaku kolleeg, professor Pärt Peterson märkis, et haiglakoormuse kõrval tasub kindlasti tähelepanu pöörata ka sellele, et kümned tuhanded inimesed jäävad nakatumise tõttu töölt ära. "Nende hulgas on lasteaiakasvatajaid, õpetajaid, bussijuhte, lumelükkajaid ja kõiki teisi. Piirangute kaotamine tõstab muidugi ka seda arvu ülespoole," ütles Peterson.

Eestis on viimase nädala jooksul olnud nakatumise näit rekordiliselt kõrge ning haiglasse on igal päeval jõudnud tavaliselt 25–50 uue patsiendi ringis. Eile registreeriti Eestis näiteks uus nakatumise rekord - 8004 positiivset testi. Haiglaravile jõudis 49 uut patsienti ning kokku on haiglates hetkel 386 koroonahaiget.