Maailma rahvastiku vananemise ja kasvu taustal on dementsusest saanud üks tõsisemaid ülemaailmseid probleeme. Eeldatakse, et tulevikus suureneb selle haigusega inimeste osakaal oluliselt. Rahvusvaheline teadlaste meeskond on ennustanud dementsuse ülemaailmset levimust aastatel 2019–2050.

Maailmas kasvab aasta-aastalt dementsuse all kannatavate inimeste arv, mis on eelkõige tingitud rahvastiku vananemisest. 2019. aastal oli maailmas dementsusega inimesi 57,4 miljonit. Teadlaste hinnangul on aastaks 2050 dementseid juba 152,8 miljonit (parima stsenaariumi järgi 130 miljonit, halvima järgi 175,9 miljonit). Dementsuse levimust erinevates riikides prognoositi kolme peamise haiguse riskiteguri põhjal: kõrge kehamassiindeks, kõrge veresuhkru tase ja suitsetamine.


Väikseim kasv prognoositakse Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna (53%) ja Lääne-Euroopa (74%) kõrge sissetulekuga riikides. Eestile prognoosivad uurijad aastaks 2050 83% dementsuse juhtumite kasvu. Seda on rohkem kui Lätis ja Leedus – 44% ning 47%. Samas on seda vähem kui Venemaal, kus prognoositav kasv on 107%. Ida- ja Kesk-Euroopa maade keskmine näitaja on 92%. Prognoosi järgi kannatab aastaks 2050 Eestis dementsuse all 48 000 inimest (kõrgeim hinnang on umbes 61 000 ja madalaim 37 500).

Suurimat kasvu on oodata Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas (367%) ning Sahara-taguse Aafrika idaosas (357%). Üldse annab selle piirkonna üldine rahvastiku kasv negatiivsele prognoosile kõige suurema panuse.

Dementsuse levimus oli 2019. aastal naistel kõrgem kui meestel (suhe 1,69). Samal ajal kahekordistub dementsuse tekke tõenäosus uuringu kohaselt vanuse kasvades iga viie aasta järel. Need suundumused jätkuvad ka 2050. aastal. Analüüsi järgi võib 2050. aastal dementsuse sümptomeid esineda 0,5% ja 0,6% meestest ja naistest vanuses 40–69 aastat, 6,5% ja 8,5% 70–84-aastastest ning 23,5% ja 30,5% üle 85-aastastest.

Dementsuse riskifaktoriteks olid vähene haridus, kõrge vererõhk, halb kuulmine, suitsetamine, rasvumine keskeas, depressioon, füüsiline passiivsus, diabeet, aga ka pikaajaline sotsiaalne isoleeritus, liigne alkoholitarbimine, peavigastused ja mingil määral ka õhusaaste.

Teadlased tuletavad meelde, et paljud dementsuse riskitegurid on kõrvaldatavad. Nendega on võimalik tegeleda riikide tasemel tervishoiu parandamise abil, aga ka inimeste isiklik mure oma heaolu pärast võib mõjutada haiguse prognoosi nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid