„COVID-19 viirus on Euroopas endiselt laialt levinud ja praegu ei ole võimalik ette näha, milliseks kujuneb olukord 2022. aasta teisel poolel," leiab komisjon.

Komisjoni õigusküsimuste volinik Didier Reynders märkis, et eesmärgiks on tagada see, et kodanikel oleks jätkuvalt kasutada tõend, mis toimib ja mida aktsepteeritakse kõikjal, kuhu nad lähevad. Olukord, kus iga liikmesriik kasutaks omaenda süsteemi, tooks tema hinnangul palju segadust ja takistusi.

Komisjoni ettepanek sisaldab ka seda, et testide hulka, mille alusel tõend väljastatakse, tuleb lisada laboripõhised antigeenitestid. Lisaks tuleb edaspidi tagada, et vaktsineerimistõendile kantaks korrektselt kõigi isikule mis tahes liikmesriigis manustatud vaktsiinidooside arv, mitte ainult tõendi väljastanud liikmesriigis manustatud dooside arv.

ELi digitaalse COVID-tõendi riigisisese kasutuse üle otsustavad edaspidigi liikmesriigid ise. ELi digitaalset COVID-tõendit käsitlevate õigusaktidega ei ole tõendite riigisisene kasutus ei ette nähtud ega keelatud – näiteks üritustele ja toitlustusasutustesse sissepääsuks.

Komisjoni ettepanekut hakkavad arutama teised osapooled – Euroopa parlament ja nõukogu.

Praeguseks on liikmesriigid välja andnud üle 1,2 miljardi tõendi. See on osutunud ainsaks rahvusvahelisel tasandil laialdaselt toimivaks COVID-19 tõendite süsteemiks.

Eesti (sotsiaalministeerium/TEHIK) pole siiani loonud mobiiliäppe tõendite kuvamiseks ja kehtivuse kontrollimiseks – tõendi QR-koodi kuvamiseks tuleb see avada PDF-failina või mõne teise riigi äpis ning kontrollida veebilehe kontroll.digilugu.ee abil või mõne teise riigi kontrollimisäpiga.

Eesti valitsus otsustas eile, et koroonatõendi siseriiklikult kasutamine kaotatakse kolme nädala pärast juhul, kui eelneva 10 päeva jooksul on selleks hetkeks haiglasse jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise COVID-19 patsiendi päevas.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid