Näiteks Saksamaa ülemkohus otsustas eelmisel kevadel, et nende rohepöörde plaan ei ole põhiseaduspärane, sest enne 2030. aastat tehakse liiga vähe ning seega pärast 2030. aastat ei ole tagatud inimeste õigus elule ja tervisele kliimamuutuste korral.

Samamoodi ka Eestis - kuna inimtekkeline kliimasoojenemine on tõendatult kõige suurem pikaajaline oht Eesti riigile ja rahvale, siis tegevusetus kliimaeesmärkide saavutamisel ei võimalda meil täita põhiseaduse preambulis sõnastatud kestmise eesmärki.

Samas ei luba põhiseadus kliimaneutraalsuse nimel ohtu seada inimeste toimetulekut ja valikuvõimalusi. Selleks, et kaitsta nii inimeste praeguseid huve kui ka tulevast heaolu, siis on kahtlemata vaja Eesti jaoks plaani, mille eesmärk ja sammud on inimestele mõistetavad ja ühiskonnas aktsepteeritavad.