Rootsi arstiteadlased uurisid poolteist aastat tagasi COVIDit põdenud meditsiinitöötajate haistmis- ja maitsemeelt ning tuvastasid pooltel neist lõhnataju kahjustused, neist neljal protsendil esines täielik haistmise kadumine ja kolmel protsendil maitsemeele puudumine. Teadlaste sõnul võib see viidata mõnel COVIDist paranenud inimesel pöördumatule maitse- ja haistmiskahjustusele. Uuringu eeltrükk avaldati saidil medRxiv.

Algul oletasid teadlased, et lõhn kaob haistmissibulate kahjustuse tõttu, kuid viimasel ajal on ilmunud tööd, mis on selle teooria ümber lükanud. Belgia ja Saksa bioloogid on leidnud viirust neuroneid ümbritsevatest tugirakkudest. Töö autorid usuvad, et viirus ei nakata neuroneid, vaid ainult ajutiselt blokeerib tugirakke. Kui kiiresti taastumine toimub, pole veel teada.

Karolinska Instituudi teadlased eesotsas Johan N. Lundströmiga uurisid, kui kaua lõhnataju kadumist COVIDist paranenutel esineb. Uuringus osales 320 arsti, kes olid haigestunud koroonaviiruse poolt põhjustatud haigusesse esimeses laines: keskmiselt 18 kuud tagasi. Kontrollrühmana kasutati 44 inimest, kellel ei olnud koroonaviiruse IgG antikehi. Lõhnatundlikkuse hindamiseks kasutati haistmiskatsete komplekti Sniffin' Sticks. Moonutatud lõhnataju (parosmia) diagnoositi küsimustiku abil. Lisaks hinnati osalejatel viie erineva lõhnaga pihusti abil maitsmismeelt.

Neljal protsendil COVIDi läbipõdenutest kadus lõhn täielikult ja 33 protsendil oli haistmisvõime langus (hüposmia). Parosmiat avastati 49 protsendil COVIDist paranenud meedikutel. Samuti leiti maitsmismeele häireid kolmel protsendil koroonaviiruse läbipõdenutest.

Autorid jõudsid järeldusele, et see, et lõhnameele täielik kaotamine püsis poolteist aastat pärast haigestumist, võib viidata haistmis- ja maitsemeele pöördumatule kahjustusele.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid