Vaevalt kaks kuud pärast algust on omikroni-laine paljudes riikides juba taandumas. Ehkki see variant on nakatanud tohutul hulgal inimesi, põhjustanud majanduskatkestusi ja kurnanud tervishoiutöötajaid, kaasneb sellega ka tavatu optimism pandeemia trajektoori suhtes – mitmel pool loodavad teadlased, et viimaks on kõige hullem läbi, vahendab ajakiri Science.

„Me eeldame, et enne COVID-19 – aga mitte tingimata pandeemia – naasmist aasta lõpus saabub vaikne periood," rääkis WHO Euroopa regiooni juhataja Hans Kluge hiljutises usutluses.

Tema ettevaatlikku optimismi jagavad isegi mõned teadlased, kes alates pandeemia algusest on nõudnud rangemaid meetmeid. „Oleme jõudnud murdepunkti," leidis Edinburgh' ülikooli globaalse tervishoiu ekspert Devi Sridhar. Lisaks omikroni-laine tipnemisele mitmes riigis on ka selle lõiv olnud kardetust väiksem ja see on tugevdanud elanikkonna immuunsust, andes lootust, et järgmised lained kujunevad veelgi vähem hävitavateks.

Eksperdid kutsuvad siiski üles ettevaatusele. Omikron näitas, et ka suhteliselt leebe laine koormab rängalt tervishoiusüsteeme ja terveid ühiskondi. Samuti pole selge, kui kaua kestab immuunsus selle suhtes, kuidas viirus edasi areneb, või kui sageli põhjustavad läbimurdenakkused pikaajalisi tervisemuresid. „Olen veendunud, et edusammudest hoolimata on meil pandeemia lõpuni veel pikk tee minna," rõhutas USA-s Georgias tegutseva Emory ülikooli viroloog Boghuma Titanji. „See, kui jõukamad riigid pandeemia selja taha jätavad, võib kardetavasti vähendada vaktsiinide ja ravimite kättesaadavuse küsimuse globaalset prioriteetsust."

Lootus, et laine kujuneb oluliselt leebemaks, hävis USA-s (osalt seetõttu, et seal on vaktsineeritute osakaal väike). USA-s sureb iga päev üle 2000 nakatunu, s.t sama palju kui delta-laine harjal. Ehkki nakatunute arv väheneb New Yorgis, Floridas ja Californias, kogub laine mujal alles jõudu.

Ka kõrge vaktsineeritusega riikides (nt Taanis) on nakatumiste hulk peadpööritav, kuid raskeid haigestumisi ja surmasid on seal palju vähem. „Tervishoiusüsteemi koormatus on seni olnud kardetust palju väiksem," rääkis uurimisasutuse Statens Institut juhataja Henrik Ullum. Taanis võidakse kõik pandeemiapiirangud rekordilisest nakatumisest hoolimata peagi kaotada.

Lõuna-Aafrikas, kus omikron esimesena sekventsiti, hakkas nakatumiste arv taanduma detsembri keskel. Ehkki suremus kasvab siiani, on üldine mõju olnud suhteliselt leebe. Johhannesburgis tegutseva Witwatersrandi ülikooli vaktsinoloogi Shabir Madhi osutusel ei saa omikroni kontole riigis kanda rohkem kui 5% COVID-19-surmadest, samas kui deltatüvi on tuvastatud u 50 protsendil haiguse läbi surnutest.

Omikroni lai levik annab Madhile alust optimismiks. Geutengi provintsis, kus elab veerand lõuna-aafriklastest, läbi viidud uuring näitas, et omikroni-laine hakul leidus 70 protsendill vaktsineerimata inimestest SARS-CoV-2-antikehasid. Ta loodab, et järgmine uuring näitab sama juba vähemalt 85 protsendi elanikkonna kohta, mis võimaldaks riigil hakata valmistuma omikronijärgseks tulevikuks. „Arvatavasti tuleb veel üks laine, aga väga tõenäoliselt ei põhjusta see omikroni-lainega võrreldes rohkem surmasid ja haiglaravile sattumisi," märkis Madhi.

Seni on immuunreaktsioon iga SARS-CoV-2 ogavalguga kokkupuutumise järel paranenud ja laienenud. Omikroni ogavalk on aga varasematest variantidest nii erinev, et seni pole selge, kui palju immuunsust omikroni-laine lisab või kui kaua see kestab, nentis Berliini Charité ülikooli haigla immunoloog Erik Sander.

Mida viirus järgmiseks teeb, ei tea kindlalt keegi. Omikroniks ristitud viirustüvi hõlmab tegelikult mitut veidi erinevat viiruseliini. Laine hakul valitsenud liin BA.1 paistab Taanis ja veel mõnes riigis taanduvat „sõsartüve" BA.2 ees, mis annab mõista, et BA.2 on veidi nakkavam, selgitas Imperial College Londoni viroloog Tom Peacock, kes usub, et sellest hoolimata ei põhjusta BA.2 eraldi lainet, küll aga võib aeglustada viiruse taandumist riikides, kus laine on tipnenud.

Välistatud pole ka deltatüve naasmine. See sõltub osaliselt sellest, kui palju nakkavam omikrontüvi deltaga võrreldes tegelikult on. Praegu levib omikron kiiresti, kuna suudab olemasolevast immuunsusest läbi tungida. Kui immuunsus omikroni suhtes kasvab, kaotab viirus selle eelise ja variandid hakkavad konkureerima võrdsematel alustel – kui omikron enne deltat üleni välja ei tõrju. „Kui septembris levib veel kusagil deltatüvi, võivad need tüved tulevikus koos eksisteerida," arvas Seattle'is tegutseva Fred Hutchinsoni nimelise vähiuuringute keskuse teadlane Trevor Bedford. „See suurendaks haiguskoormust ja komplitseeriks vaktsineerimist."

Samuti Charité ülikoolis töötav viroloog Christian Drosten kinnitas, et variandid võivad kombineerudes tekitada viirustüve, mida iseloomustavad omikroni võtted immuunsüsteemi eest hoidumiseks ja deltatüve ägedus, ning rõhutas, et see võib tuua kaasa probleeme järgmisel talvel. Samuti võib esile kerkida täiesti uusi problemaatilisi, inimeste immuunsusest läbi tungivaid tüvesid.

Teadlaste osutusel on põhjust muretseda ka viiruse leviku pärast loomade seas. Koroonaviirusega on nakatunud tuhkrud, lõvid, hirved ja isegi hamstrid, kelle organismis võib viirus muteeruda ja uue globaalse laine algatada.

Optimistlikele prognoosidele võib kriipsu peale tõmmata eriti üks stsenaarium – sellise variandi esilekerkimine, mis lisaks inimeste antikehadele oskab põigelda ka T-rakkude reaktsiooni eest, mis pakub kaitset ränga haigestumise ja surma eest. Seni pole ükski variant midagi sellist suutnud. „Taolise stsenaariumi tõenäosus on üsna väike," märkis Madhi. Kui see siiski juhtuma peaks, oleme tema sõnul aga silmitsi järgmise pandeemiaga.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid