Sportage on üks Kia edukamaid autosid ning 2016. aastal lausa Kia globaalselt enimmüüdud mudel. Esimene Sportage tuli 1993. aastal ning põhines Mazda platvormil ja tehnikal. Nüüd on menuk neljanda põlvkonna ümara putuka disainist edasi liikunud ning märksa nurgelisemaks tahutud.

Viienda põlvkonna Sportage toob esimese asjana uue platvormi. Kui Korea ja Ameerika Ühendriikide versioon on täiesti erinev ja palju suurem, siis vaid Euroopa jaoks loodud mudel on jätkuvalt kompaktne linnamaastur, kuid nüüd pakub Sportage eelkäijast 30 mm pikemat teljevahet, kasvatades nii ka reisijateruumi suurust ja mugavust.

Uuendusi väljas ja sees

Turg on linnamaasturitega täiesti üle ujutatud ning eristumine on keeruline. Maitsed on muidugi erinevad, kuid mulle tundub, et Kia on leidnud täitsa ägeda lähenemise, mis on samasse auku EV6 disainikeelega – paar konkreetset ja jõulist läbivat kerejoont, uued nurgelised esituled koos kärjemustriga iluvõrega (mida Kia kutsub hellitavalt “tiigrininaks”), loomulikult vaat et tööstuse standardiks saanud piklik tagatuli terve kere laiuses ning peidetud tagumine klaasipuhastaja. Valikus on ka kokku 19 kerevärvi.

Sportage pakub nüüd ECS nime kandvat elektrooniliselt juhitud vedrustust, mis muudab pidevalt vastavalt oludele vedrustuse jäikust. Tulemus on igatahes parem kui näiteks konkurent Nissan Qashqai uusimal põlvkonnal (minu proovisõidulugu siin, Indrek Jakobsoni talvetest siin), kuid siiski pisut jäik. Kindlasti aitaks seda leevendada väiksemad veljed (proovisõiduautol olid 19-tollised) ja kõrgema profiiliga rehvid. Veidi jäiga vedrustuse tervitatavaks boonuseks on vähene külgkaldumine.

Mugavusele aitab kaasa ka eelkäijast vaiksem sõitjateruum – sellele pöörati eriti rõhku ning tulemus on üpris hea, häirima ei jää ka maanteekiirustel midagi ning kaassõitjatega saab vestlust pidada ilma häält tõstmata. Lisavarustusena saab soetada ka korraliku Harman/Kardoni 8 kõlariga helisüsteemi.

Sõitjateruumi struktuur on väga meeldiv – näidikuplokk ja keskekraan moodustuvad kahest sama tasapinna sees paiknevast ekraanist, mis ei läigi ebameeldivalt. Tänu moodsale graafikale mõjub see lahendus värskelt ja meeldivalt. Standardvarustuses on 8-tolline keskekraan, kuid olenevalt valitud varustusest saab selle venitada ka 12,3-tolliseks.

Puuteekraan reageerib kiiresti, kuid menüüde ülesehitus vajab veidi harjumist. Samas on pärast ära harjumist väga mugav kasutada keskekraani all paiknevat kahe analoogvalitsaga riba, mille funktsionaalsust saab kiirelt vahetada näiteks raadio või konditsioneeri vahel.

Ka keskkonsool on mugav ning füüsiliste nuppudega – lisaks käigu- ja sõidurežiimide valitsale on seal näiteks nupud istme- ja roolisoojenduse jaoks. Mida vähem keskekraani menüüdesse sukeldumist, seda parem. Keskkonsooli panipaigad on samuti mugavad, näiteks peitu sõitvate seintega topsihoidjad.

Istmed on mugavad ja pakuvad head külgtuge, ruumi on küllaga nii ees kui taga ja autos saavad end mugavalt tunda ka neli täismõõdus inimest. Valikuline panoraamkatus muudab reisijateruumi valgusküllaseks, kuid võtab paar sentimeetrit pearuumi vähemaks. Tagaistmed saab 40-20-40 konfiguratsioonis kokku klappida ning reisijad saavad ka nende istumisnurka sättida.

Ajami- ja käigukastivalik

Sportage on saadaval nii esi- kui nelikveolisena, mis puhul lisandub elektrooniliselt juhitud siduripaki-tüüpi keskdiferentsiaal, mille kaudu saab vajadusel ka tagaratastesse jõudu suunata. Baasvarustuse puhul lisab nelikvedu hinnale täpselt 5000 €, viies alghinna 25 990 € pealt 30 990 € juurde. Tippmudel ehk GT-Line TX algab aga lausa 43 990 € juurest, kuid sinna naljalt enam midagi juurde ei lao.

Mootorivalik koosneb eri maitsetes 1,6-liitrisest turboga T-GDI bensiinimootorist ja sama töömahuga CRDi turbodiiselmootorist, mida on saadaval ka elektrilise abiga. Käigukastivalikus on 6-käiguline käsikast ja automaatkast ning 7-käiguline topeltsiduriga DCT. Võimsusevahemik on 115-230 hj, maikuus tuleb ka 265 hj pistikhübriid.

Vaata rohkem pilte ja loe täispikka arvustust tasuta portaalis Accelerista.com.