Üldiselt olid britid 1944. aastal jaapanlastelt Birma tagasi vallutanud ja selles operatsioonis mängisid suurt rolli Spitfire'i hävitajad, mida britid armastasid 1940. aasta Briti saarte õhulahingu võitmise ja Saksa V-1 rakettide eduka tõrjumise eest. Pärast Jaapani lüüasaamist ja sõja lõppu saatsid britid oma kuberneri uuesti Birmasse ja asusid sealset elu jälle korraldama, kuid peagi algas kõigis Briti kolooniates „suveräniteedi paraad” ja Birma muutus vastu brittide ootusi väga rahutuks.

Kuna London ei tahtnud, et mõni kohalik kommunist saaks kallid relvad endale, hakkas London mõtlema, mida Birmas olevate lennukitega peale hakata, ja leidis tavatu lahenduse. Mitukümmend täiesti tervet ja kasutusvalmis Spitfire’i võeti osadeks, laoti suurtesse puidust kastidesse ja kaevati maasse. Seejärel saavutas Birma iseseisvuse, 20. sajandi lõpus sai sellest Myanmar ja brittidelennukid lebasid jätkuvalt mulla all.