Intervjuu teadlasega: miks usuvad inimesed soolapuhujaid ja aferiste, aga mitte arste ning teadlasi?

Vene bioinformaatik ja teaduse populariseerija Aleksandr Pantšin räägib intervjuus Fortele, et suurt osa inimestest ei huvita faktid, vaid kujundavad oma sümpaatiad selle järgi, kes on veenvam ja enesekindlam. Ja see on omadus, millele šarlatanid ja soolapuhujad oma tegevuse rajavad.

Oleks loogiline kui usk selgeltnägijate võimetesse ja muudesse paranähtustesse oleks jäänud kuhugi kaugesse minevikku. Ent ka tänapäeval on maailmas palju neid, kes maage, homöopaate, nõidu, astrolooge, ennustajaid ja selgeltnägijaid usaldavad. Milles asi?

Me oleme kaks aastat elanud globaalse pandeemia tingimustes. Miks on endiselt arvestatav hulk inimesi, kes valmis uskuma imet tegevatesse kristallidesse ja amulettidesse, usaldama imeravitsejaid ja selgeltnägijaid, aga mitte arste või teadlasi?

Teadlased on orienteeritud tõele ja selle pärast nad ei saa rääkida kõike, mis neile lihtsalt pähe tuleb. Näiteks kui jutt läheb koroonaviiruse vaktsiini efektiivsusele, siis ei saa öelda, et see on 100%, sest see pole lihtsalt tõsi. Või teine näide: kui küsitakse kas vaktsiin kaitseb uue koroonaviiruse tüve eest, siis vastus on pikka aega „Ei tea!”, sest teadlastel pole lihtsalt andmeid. Teadlased ei saa võtta ja lihtsalt fakte ning arve välja mõelda.

Aga minge ja küsige amuleti-või kristallimüüjalt kas see kaitseb koroonaviiruse vastu ja ta vastab: „100%!”