Protoni peaaegu 60-aastane ajastu hakkab otsa saama – selle esimene start toimus juba 1965. aastal. Kokku on Proton raketid viimaste aastate jooksul kosmosesse startinud umbes 430 korda ja ebaõnnestunud startide arv on alla 10%.
Protonit on peetud Nõukogude ja hiljem Venemaa kosmonautika kõige usaldusväärsemaks tööhobuseks. See on suure kandevõimega rakett (peaaegu 24 tonni), mis tõttu Proton raketid osalesid kosmosejaamade Saljut-6 ja 7, Mir ja ISS loomisel, aga toimetasid orbiidile ka näiteks rohkelt välismaiseid satelliite.
Pärast 2010. ja 2013. aasta õnnetusi langes nõudlus Protoni teenete järele järsult, millele aitas kaasa tugevate konkurentide ilmumine – Space Xi kanderaketid Falcon-9 pakkusid näiteks paremat stardihinda (alla 30 miljoni dollari) olid korduvkasutavad ja töökindlamad.
Protoni asendajaks peaks saama Angara-5 rakett, mille abil loodab Venemaa taastada kaotatud positsioone kosmosetranspordi turul. Tõsi, selleks peavad Roskosmose spetsialistid järgmise kahe aasta jooksul alandama ühe raketi stardikulusid pea poole võrra, 100 miljonilt 57 miljonile dollarile.