Keskkonnaministeeriumi ametnik kauaoodatud uue looduskaitseala moodustamisest: täiesti ausalt ütlen, et ei oska vastata

Keskkonnaministeerium ei suuda juba teist kuud pakkuda mingisugust konkreetset tähtaega või viiteid asjade edasise käigu kohta seoses Tallinna külje alla Sõrve looduskaitseala moodustamisega, mida taotlevad nii kohalik omavalitsus kui keskkonnaorganisatsioonid ja mida toetab keskkonnaamet.

Valitsuse otsuse eelnõu Sõrve looduskaitseala moodustamiseks Harku valda on keskkonnaametis pärast avalikke arutelusid ja põhjalikke uuringuid valmis kirjutatud. Eelnõu vastu on selgelt olnud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja kaevandajad, kuna looduskaitsealale jäävad ka mõned alad, kus oleks võimalik toota paekivikillustikku (lisaks teisel pool Tallinna endise tubamaardla alale plaanitavale Maardu 3 paekivikarjäärile alal, kus pole mingisugust looduskaitseala plaanis).

Möödunud aasta novembri keskel edastas keskkonnaamet selle eelnõu koos seletuskirjaga keskkonnaministeeriumisse, kes pidi selle saatma juba ministeeriumite vahelisele ametlikule kooskõlastusringile.

Paraku pole keskkonnaministeerium seda siiamaani teinud ja kui riigikogu keskkonnakomisjoni avalikul arutelul täna asjade käigu kohta aru päriti, ei tulnud ministeeriumi esindajalt mitte ühtegi konkreetset vastust. Pigem jäi täna kõlama ministeeriumi seisukoht, et pole üldse kindel, kas looduskaitseala tuleb, kuna paekivi on vaja kaevandada.

„Põhiline murekoht, mis üles kerkinud, on konflikt kaevandamisega. See on ju tegelikult ka põhiline väljakutse keskkonnaministeeriumile. Otsustamine läheb nüüd juba poliitilisele tasandile. Keskkonnaministri ja keskkonnaministeeriumi ees seisab keeruline väljakutse poliitilise tasandi kokkuleppe saavutamiseks," rääkis keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma tänases keskkonnakomisjoni istungil.

„See eeldab paratamatult natuke laiema nägemise ja natuke laiema nägemuse tekitamist," jätkas ta. „Väga keeruline, kui mitte võimatu on tegelikult kompromissikohta leida. Tuleb teha paratamatult valik ühe või teise asja kasuks."

Kui keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender palus Taimo Aasmal täpsustada ministeeriumi tegevuse edasist ajaliini ja seda, millal võiks looduskaitseala moodustamise ettepanek jõuda valitsuseni, ta vastust ei saanud.

„Täiesti ausalt ütlen, et ei oska vastata. Eks see ole see nii öelda reglementide keerukus. Me eeldame praegu seda – meile ei ole ju tegelikult seda teadmist paratamatult –, aga selleks, et valitsusse jõuda, on ministeeriumite vahel mingitki ühist arvamust. Kui me jõuame majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga sellise tulise vastasseisuni, kus lahendust ei paista, on väga keeruline jõuda ka valitsuse istungile otsustamiseks. Eks siin ootab ilmselt ees mitmeid poliitilise tasandi arutelusid ja kohtumisi."

Plaanitava Sõrve looduskaitseala pindala on plaanide kohaselt 2257,5 hektarit ning riigimetsa majandamise keskuse hallatav mets moodustab sellest ligi poole ehk 1156 hektarit.

Asub see looduskaitseala praegu paika pandud piiride kohaselt Ilmandu, Liikva, Muraste, Rannamõisa, Sõrve, Vahi, Viti ja Vatsla külas – üldjoontes idast läände Harku karjäärist kuni Suurupi poolsaare alguseni, haarates ka Muraste raba ja põhjast lõunasse Vääna-Jõesuu-Rannamõisa maanteest kuni Vääna jõeni Vahi ja Kiia külade piirini.

Tallinna lähipiirkonnas asuvate Harku karjääri (läänes) ja Väo karjääri (idas) paekivivarud hakkavad end lähiaastatel ammendama. Idasuunas on kavandamisel endise turbamaardla kohal asuva Maardu-3 lubjakivikarjääri käivitamine Paekivitoodete Tehaks OÜ poolt. Läänesuunal asuvad just Sõrve LK aladel Rannamõisas neli uuringuruumi ning seal on huvid mängus ettevõtetel Väo Paas (tegutseb praegu poolel Väo karjääri territooriumist), OÜ CBA ning Trev 2 Grupp.

Harku vallavolikogu on kõigile uute kaevanduste rajamise taotlustele vastanud seni keelduva seisukohaga – kuniks pole selge, kas looduskaitseala tuleb. Kui kaitseala tuleb, siis mingisugust kaevandamist loomulikult toimuma ei hakka.

Nüüd on aga rahandusministeerium valitsuse heakskiidul käivitanud Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu, milles tõdeb juba ette, et tulemuseks võib olla looduskaitsealade kahjustumine. Tallinna linn ütles selle planeeringu plaani kohta selgelt välja, et ei kooskõlasta seda, kuna ei taha ühestki karjäärist linnas enam kuulda. Lisaks arvab linn, et planeeringu eesmärk on vastuolus Eesti põhiseadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõttega.

Sõrve loodukaitseala eesmärk on esmalt kaitsta, säilitada, taastada ja tutvustada terviklikku loodusmaastikku, maastikuilmet, alal asuvaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike. Lisaks on eesmärgiks kaitsta kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need liigid on merikotkas (Haliaetus albicilla), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus), kanakull (Accipiter gentilis), soomurakas (Rubus arcticus), jumalakäpp (Orchis mascula), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) ja põõsasmaran (Potentilla fruticosa).

Harku vald on looduskaitseala loomist taotlenud juba 15 aastat. Keskkonnakomisjon arutas täna teemat, kuna riigikogule laekus enam kui 4200 inimese allkirjaga petitsioon.