Andres Merits omikronilainest: Eesti on sattunud keerulisse olukorda

Omikrontüvi pole muutnud vaid pandeemia kulgu ja tempot, vaid ka haigust ennast. Viroloog Andres Merits sõnab, et olukord on raske, kuna meiega sarnaseid riike on vähe ning eeskuju pole kusagilt võtta, ning oodata, et omikronilaine tuleks "kerge", ei tasu.

Novembri lõpus avastati Lõuna-Aafrikas koroonaviiruse B.1.1.529 variant nimega „omikron”. Teadlasi jahmatasid selle mutatsioonid ja tüve erakordne edasikanduvus. Levikiiruse poolest võrreldakse seda metsatulekahjuga. Pärast haiguspuhangut Pretoria ülikoolis levis omikron kiiresti Lõuna-Aafrika naaberprovintsidesse ja turistid viisid selle omakorda üle maailma. Immuunsus vaktsineerimisest, PCR-testid saabumisel, maskid ega teised epideemiavastased meetmed pole seda pidurdanud. Tüvi on põhjustanud uusi COVID-19 laineid Euroopas, eelkõige Ühendkuningriigis, aga väga kiiresti kogub omikroniepideemia hoogu Eesti naabrite juures Soomes ja Venemaal. Ameerika Ühendriikides avastatakse iga päev üle miljoni uue juhtumi. New Yorgi võimude sõnul kulus omikronil kõigest viis nädalat, et saada domineerivaks tüveks. Võrdluseks: „deltal” läks aega 20 nädalat. Kõige rängemalt kannatavates riikides saavad juba diagnostilised testid otsa.

„Omikroni” teine erisus on vaktsineeritute ja juba paranenute nakatumiste sagenemine, kuna tüve eripäraks on omandatud immuunsusest mööda- või läbiminek. Seda tõendavad erinevate riikide andmed. Eelkõige on olukord Lõuna-Aafrikas näidanud, et uuesti nakatumise oht on praegu enam kui kaks korda suurem kui varasemate Wuhani tüve „alfa” ja India „delta” põhjustatud lainete ajal.