Teadlased selgitasid välja, et koerad on võimelised eristama võõrkeeli

Värske teadusuuring on võimaldanud teadlastel kindlaks teha, et koerte aju suudab mitte ainult inimkõnet tajuda, vaid ka eristada, millal nendega ühes või teises keeles räägitakse.

Uuring tõukus Mehhiko närviteadlasest Laura Kuayast ja tema koerast Kun-kunist. Pärast töökoha vahetamist oli Laura sunnitud kolima Ungarisse, võttes kaasa oma borderkolli. Mingil hetkel hakkas koeraomanik mõtlema, kas koer tunneb ja mõistab toimunud muutusi. Koer kuulis ju pikki aastaid ainult hispaania keelt ja nüüd sattus ta riiki, kus kõik ümbritsevad inimesed suhtlevad omavahel teises keeles.

Nii kujunes lihtsast uudishimust tõsine uurimus, mille käigus teadlased skaneerisid MRT-aparaadi abil kodukoerte ajusid ja suutsid tõestada nende võimet teha vahet neile tuttavatel ja võõrastel keeltel. Väärib märkimist, et mõnel ahviliigil on sarnased võimed ja nad suudavad võõrkeelt iseseisvalt ära tunda ilma eriväljaõppeta.

Esiteks pidid teadlased õpetama Laura Kuaya koera ja veel 17 koera skaneerimiseks vaikselt magnetresonantstomograafiaseadmes lamama. Seejärel pildistasid nad lemmikloomade ajusid, jälgides reaktsiooni, kui loomad kuulsid hispaania ja ungari keelt. Tuleb meeles pidada, et enne seda olid koerad harjunud ühte neist omanikelt kuulma, mistõttu nad reageerisid võõra keele kõlale erinevalt.

Närvisignaalide võrdlemine ajus võimaldas teadlastel näha koerte sekundaarses kuulmiskoores erinevaid aktiivsusmustreid. Võõra keele kuulmisel aktiivsus suurenes, tuttava keele kuulmisel aga vähenes. Lemmiklooma vanus, nagu selgus, omab ka rolli. Vanemad koerad reageerisid paremini tuttavale ja võõrale keelele.

Kuid esmane kuulmiskoor andis signaale ka, siis kui loomadele lülitati sisse tuttava keele salvestis ja esitati lisaks juhuslikke helisid. Vaatlus näitas, et neljajalgsed lemmikloomad tajuvad siiski paremini kõnet, mitte helide kogumit. Uuringu ühe autori Raul Hernandez-Perezi sõnul suudab koer kõnet mitte-kõnest eristada, kuid mitte nagu inimesel, on looma aju lihtsalt aldis ära tundma kõnehelide loomulikkust.

Teadlased viitavad sellele, et ka teistel loomaliikidel võib olla võime keeli eristada. Mis puutub koertesse, siis nende puhul mängib rolli see, et just nemad on elanud kümneid tuhandeid aastaid inimestest ümbritsetuna, mis võimaldas neil mõista inimkõnet ja omandada isegi kaheaastase lapse tasemele vastav sõnavara. On täiesti võimalik, et kui need lemmikloomad oskaksid rääkida, saaksid neist oma omanikele head vestluskaaslased. Kas see kõik tõesti nii on, peavad teadlased edasises töös veel välja selgitama. Mis puutub Kuayasse ja tema koera Kun-kuni, siis neil õnnestus Budapestis suurepäraselt sisse elada. Koer ei ole Mexico Cityst lahkumise pärast kurb ja harjub tasapisi sellega, et kohalikud räägivad tema jaoks võõrast keelt.