Riik jättis omavalitsused energiatoetuse avalduse kogumisel e-abita

Rahandusministeerium riigihalduse ministri isikus pani möödunud aasta lõpus omavalitsustele kohustuse asuda elanikelt koguma energia hinnatõusu kompenseerimise avaldusi, ent ühtse veebikeskkonna jättis selle tarvis loomata.

„Omavalitsused on pidanud ise nuputama, kuidas teha kliendile avalduse esitamine võimalikult mugavaks, sealhulgas e-keskkonnas. Keskvalitsus ei ole siinkohal aidanud," ütles täna Fortele Tartu abilinnapea Mihkel Lees.

Tänane reaalne olukord on paljudes omavalitsuses kujunenud selliseks, kus energiatoetuse meetmega seoses on korraga on kasutusel vähemalt kaks erinevat e-teenust.

Ühelt poolt on paljud omavalistused asunud elanikelt avalduste vastuvõtmiseks kasutama Tartu linnavalitsuse tellimusel juba ammu varem loodud keskkonda SPOKU.

Rahandusministeeriumist öeldi Fortele, et taotluste vastuvõtt eri valdkondades on omavalitsuste igapäevane tegevus ja „konkreetse meetme puhul samuti nende korraldada".

„Nii hüvitise saajate kui omavalitsuste seisukohast on praktiline, kui võimalikult suur osa vajalikust infost esitatakse juba kasutusel oleva ja elanikele ning omavalitsuse töötajatele tuttava e-süsteemi kaudu," ütles ministeeriumi pressiesindaja.

Ent SPOKUs toimuv piirdubki vaid taotluste vastuvõtmisega. Edasi siirduvad ametnikud avaldustega hoopis sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse STAR. See on juba sotsiaaltöötajate igapäevane tööriist, mille abil juhtumipõhiseid pöördumisi ja taotlusi menetletakse ega ole arendatud klienditeeninduse rakenduseks.

STAR-keskkonda on tõesti omavalitsustele energiatoetuse meetme jaoks sotsiaalkindlustusameti tellimusel spetsiaalselt loodud ühtne riiklik lahendus hüvitise arvutamiseks ja välja maksmiseks.

Seega on ühe meetme raames korraga kasutusel keskvalitsuse pakutav lahendus STAR ja omavalitsuste enda nuputatud SPOKU.

Kõik inimesed, kes SPOKU keskkonnas on juba taotlusi esitanud, teavad, et isikutuvastamise järel tuleb riigile esitada isegi oma isikukood, rääkimata rahvastikuregistrijärgsest elukohast, ametlikest töötasudest, laste andmetest ja nende koolidest - kõik see info on riigil aga juba olemas. Seega on eksitud e-riigi peamise põhimõtte vastu: riik andmeid topelt ei küsi. Lisaks pole mingil põhjusel tööle saadud erinevate riiklike andmebaaside vaheline infovahetus üle x-tee.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Siim Sikkut polnud sel nädalal Fortele antud kommentaaris sellise asjade käiguga rahul.

„Kindlasti saaks seda teenust lahendada teisiti ja kasutades ära neid andmeid, mis riigil täna juba olemas on," ütles Siim Sikkut Fortele ja heitis kinda kolleegide kapsaaeda, viidates sellele, et digiriik ja -lahendused on igas valdkonnas vastutava ministeeriumi (antud juhul rahandusministeeriumi - toim) teha.

„Sõltub ka valitsemisala digitaliseerimise seisust - see, kas näiteks energiakulude hüvitamise kasutajasõbralik tehnoloogiline lahendus on kiiresti teostatav või mitte, sõltub ka sellest, kas on vaja luua uusi või muuta juba olemasolevaid äriprotsesse ja lahendusi. MKM aitab siinkohal nõu ja jõuga, kui meie poole pöördutakse või me ise piisavalt varakult näeme, et midagi on lahendusena sündimas - antud juhul meil see teadmine puudus ega [meie poole] ei pöördutud," rääkis Sikkut.

Sikkut tõdes siiski, et teenuse eest vastutav ministeerium otsustab ise, milliseid ettepanekuid arvestada ja milliseid lahendusi on realistlik teha.

Elektrikulude hüvitamise lahenduse suhtes oli möödunud nädalal kriitiline ka president Alar Karis.

„20 aasta jooksul, mil Eestis on olnud kasutusel ID-kaart ja digiallkiri, on riik jõudnud nii kaugele, et suudab põhjalike andmekogude põhjal paindlikult otsustada, millal pakkuda tuge seda vajavatele inimestele, ilma et nad peaksid esitama avaldusi, mis tekitab tarbetu halduskoormuse," nentis president Alar Karis, külastades möödunud neljapäeval riigi infosüsteemi ametit (RIA).

Riigipea lisas, et e-riigis võiks leida ka võimalikult lihtsa lahenduse toetuste jagamisel energiakriisist puudutatud inimestele.

Paraku on sel nädalal avanenud reaalsus selline, millega vähemate IT-kogemustega inimesed päris kindlasti hätta jäävad. Esitada tuleb kõikvõimalikke tõendeid, arveid, kinnitusi ja väljavõtteid ning kümned ametnikud eri omavalitsustes peavad kogu selle inforägastiku füüsiliselt üle kontrollima.