„Isegi Walesi printsess kasutab seda!” Milliste seksileludega lõbustasid inimesed end 19. sajandil?

Ah, et vanasti polnud seksi olemas või kasutati seda vaid soojätkamiseks? Vale! Seks on alati olnud ja samuti ka seksilelud.

Möödunud sajandite ulakad tooted võib laias laastus jagada kahte kategooriasse. Esimese hulka kuuluvad need, mida tehti algusest peale kehaliste naudingute saavutamiseks või mis kandsid selget erootilist otstarvet. Teine kategooria oli midagi sellist, millel oli kas kaks eesmärki (samas keegi ei rääkinud sellest „teisest” kõva häälega) või mis oli peidetud millegi kahjutuma varju. Erootilisi raamatuid müüdi mõnikord meditsiiniliste abivahendite või isegi teadustööde varjus. Avameelseid pilte esitati sageli kunstiteoste varjus. Alasti nümfid, rikutud satüürid, kreeka kangelaste ja jumalate kahtlased seiklused. Jah, ja ka Vanas Testamendis on piisavalt vürtsikaid süžeesid, näiteks kuidas vagamees Lott võrgutas oma tütreid, Joosepi ja Potifari naise seiklused, Susanna ja vanamehed, kes teda piilumas käisid jne. Pole mõni ime, et mõnda meditsiiniseadet hakati aja jooksul kasutama muudel eesmärkidel.

Pikaks ajaks kehtestas ühiskondlik moraal intiimsete teemade üle arutlemisele omamoodi moratooriumi ja erootikatoodete avalikust müügist ei saanud juttugi olla. Aga kui midagi avalikult ei pakutud, ei tähenda see, et seda olemas polnud. Lihtsalt selliseid asju tehti eritellimusel või jagati väikeste partiidena „gurmaanide” vahel.