Soome teadlased: D-vitamiin krooniliste haiguste profülaktikana on mõttetu

Pikaajaline suurtes annustes D-vitamiini tarbimine ei pikenda ei eluiga ega vähenda südame-veresoonkonnahaiguste- ega vähiriski. Need tulemused said Ida-Soome ülikooli teadlased, kelle artikkel avaldati ajakirjas The American Journal of Clinical Nutrition.

Paljud uuringud on seostanud madalat D-vitamiini taset organismis suurenenud enneaegse surma ja krooniliste haiguste tekkeriskiga. Siiski pole veel täpselt teada, kas neid riske saab D-vitamiini võtmisega vähendada. Üldiselt soovitatakse aga selliseid toidulisandeid võtta profülaktiliselt, eriti talvel, annuses 400 kuni 800-1000 RÜ (rahvusvaheline ühik-toim.) päevas, sõltuvalt vanusest ja D-vitamiini tasemest veres.

Kontrollimaks, kas see nii on, käivitati 2010. aastate alguses mitmes riigis üle maailma ulatuslikud kliinilised uuringud. Ühel neist, aastatel 2012-2018 Soomes toimunus, osales ligi 2500 eakat - üle 60-aastased mehed ja üle 65-aastased naised. Nad jaotati juhuslikkuse alusel kolme rühma ja said iga päev kas platseebot või D-vitamiini annuses, mis oli oluliselt suurem kui soovitatav 1600 või 3200 RÜ. Ja nii viie aasta vältel.

Uuringu alguses ei olnud ühelgi osalejal südame-veresoonkonna ega vähihaigusi. Viie aasta jooksul suri 19 osalejat, 129l diagnoositi vähk ja 119l mõni südame-veresoonkonna haigus. Samal ajal ei olnud võimalik tuvastada olulist erinevust rühmade vahel suremuse või haigestumuse osas.

Tõsi, teadlased märgivad, et peaaegu kõigil osalejatel oli uuringu alguses veres normaalne D-vitamiini tase (umbes 30 ng/ml), mis võis tulemusi mõjutada. Teadlased usuvad aga, et väga suurtes annustes D-vitamiini võtmine krooniliste haiguste profülaktikana ei ole mõttekas.