Seega kui AOC esindaja pakkus võimalust proovida moodsamat mängurimonitori, haarasin sellest hea meelega kinni. Lihtne on oma olemasolevasse “tööjaama” kinni jääda ning unustada, et see võiks veelgi parem olla.

Enne arvustamise juurde liikumist tuleb välja tuua mõned olulisemad funktsioonid ja arvud. Konkreetse mudeli nimi pikalt välja kirjutades on AOC Gaming CQ32G2SE. See on 31,5-tollise diagonaali ja mattekraaniga kumer LED-monitor, mille ekraani värskendussagedus on harjumuspärase ja levinud 144 hZ asemel 165 hZ ja reageerimiskiirus 1 ms (MPRT, mitte grey-to-grey), vaatamisnurk on 178 kraadi.

Kui Sinu arvuti on nii võimas, et värskendussagedusest maksimumi võtta, ei ole see vahe väga märgatav. Kui aga nt 60 hZ sülearvutiekraanilt 165 hertsi peale kolida, on see juba täiesti teine maailm – jällegi, eeldusel, et riistvara on selle ära kasutamiseks tasemel.

AOC monitori QHD resolutsioon ehk 1440p ehk 2560×1440 pikslit on samuti vägagi märgatav, kui oled harjunud samm altpoolt leitava, enimlevinud FullHD-ga (1920×1080). QHD on FHD-ga võrreldes 1,77 korda parem resolutsioon, mis on täiesti silmnähtav. Monitoril on ka kaks sisseehitatud 5W kõlarit, kaks HDMI 2.0 liidest, DisplayPort 1.2 ja 3,5 mm väljund kõlaritele või klappidele.

nVidia G-Synci ei toetata, kuid AMD FreeSynci küll. Monitori välisservad on väga õhukesed, et mitme kuvariga “mängujaama” korral minimaalselt häirida. Hinnaklassi mõttes sihitakse bang-for-bucki pakkumist – vähem kellasid-vilesid, ca 350€ hinnalipik.

Üles sättimine ja esmamulje

Praegusel ajajärgul tahavad igasugused uued vidinad tihti arvutisse (halvemal juhul ka paralleelselt telefoni ja kes teab kuhu veel) mingit oma tarkvara ja rakendust tirida, et oma täielik funktsionaalsus saavutada. Selles valguses on värskendav, et AOC puhul on üles sättimise järjekord järgnev: jalg klõpsuga külge, kastist välja, lauale, juhtmed sappa ja kõik.

Kuivõrd testarvuti on MSI “kaasaskantava lauaarvuti” tüüpi suur rüperaal, siis enamasti jätsin juhtme arvutile taha ja lülitasin mõlemad paralleelselt välja ja sisse. Tervitatav on see, et pärast üles sättimist ei pea arvutit ja monitori käivitades juhtmeid korra lahti võtma, et masinatele meenuks pilt kohe välisele monitorile saata – vanemate monitoridega on selline “mäluvärskendus” tihti vajalik.

Meeldiv on ka see, et monitori disain ei ole karjuv – mingil põhjusel tunduvad paljud tootjad mõtlevat, et kui vidin on kasvõi natuke mängurifookusega, vajab see punaseid detaile (automaailma paralleel on punased kontrastõmblused IGAL POOL), punast (või miks ka mitte värvi vahetavat) taustvalgust ja nurgelisi detaile. AOC pole sellistele profaansustele õnneks raha raisanud ning need kaks punast noolekest monitori taga ning triip jala peal on ka kõik – ja need saab täiesti peitu jätta.

Ka ekraani kumerus ei ole liiga jõuline või märgatav, mõjudes normaalsel kaugusel istudes täiesti orgaaniliselt.

Särab ikka mängides

Üldised tähelepanekud töötegemise kõrvalt – pilt on üliselge ja suurema resolutsiooni poolt juurde antav “maa” väga teretulnud, valged ja mustad on väga puhtad ja sügavad, valge taustaga failide scrollimine ei vilguta ekraani ega väsita silmi, kõlarid on normaalsed – ja sinna märgatavad erinevused eelneva “tööjaamaga” ka enam-vähem jäävad. Kuigi töötegemiseks just oma suuruse ja selguse tõttu mugav, särab see monitor ikkagi mängides.

Loe täispikka arvustust koos paari pisiveaga ja vaata rohkem pilte tasuta portaalis Accelerista.com.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid