Murdeline avastus selgitab, miks paljud pääsevad raskest koroonahaigusest

Londoni Imperial College'i teadlased näitavad oma äsja avaldatud teadustöös, et varasemate koroonaviiruste – nagu näiteks nohu või tavalise külmetuse - läbipõdemise tulemusel inimroganismis tekkinud T-rakud ei suuda mitte ainult uut koroonaviirust SARS-CoV-2 ära tunda, vaid ka haigestumisest säästa.

"SARS-CoV-2 viirusega kokkupuutumine ei põhjusta alati nakkust ja me tahtsime mõista, miks. Avastasime, et COVID-19 nakkuse eest võivad kaitsta olemasolevad T-rakud, mille keha on loonud kokkupuutel teiste koroonaviirustega, näiteks külmetusega," ütles uuringu peamine autor dr Rhia Kundu ülikooli südame- ja kopsuinstituudist.

Ülikooli teatel algas uuring 2020. aasta septembris ja hõlmas 52 inimest, kes olid SARS-CoV-2 viirusega kokku puutunud. PCR-teste tehti neli ja seitse päeva pärast võimalikku nakatumist ning nakatunutelt võeti samal ajal ka vereproovid, et analüüsida varasematest tavalistest külmetuse koroonaviirusinfektsioonidest põhjustatud T-rakkude taset.

Selgus, et mittehaigestunud 26 uurimisalusel oli varasemate ristreaktiivsete T-rakkude tase kõrgem kui neil, kes uue koroonaviirusega nakatusid.

Kõnealused ristaktiivsed T-rakud sihtisid nakkuse eest kaitsmiseks SARS-CoV-2 viiruse sisemisi valke, mitte aga viiruse pinnal olevat ogavalku, mille vastu on suunatud vaktsiinide toime.

Seega leiavad teadlased, et neile sisemistele valkudele suunatud võiksid olla uue põlvkonna koroonavaktsiinid, kuna T-rakuline immuunvastus on märksa pikemaajalisem kui antikehade oma, mis taandub juba mõni kuu pärast vaktsineerimist.

"Meie uuring annab seni kõige selgemad tõendid selle kohta, et tavalist külmetust põhjustavate koroonaviiruste vastased T-rakud mängivad SARS-CoV-2 nakkuse vastu kaitsvat rolli. Need T-rakud pakuvad kaitset, rünnates viiruse valke, mitte selle pinnal olev ogavalku," kinnitas uuringu vanemautor ja ülikooli hingamisteede infektsioonide uurimisüksuse direktor professor Ajit Lalvani.

Ogavalk on teatavasti vaktsineerimisel tekkivate antikehade tugeva immuunsurve all ja see sunnib teda muteeruma, et vaktsiinide eest põgeneda. Seevastu viiruse sisemised valgud muteeruvad palju vähem ja on sarnased nii koroonaviiruse algtüvel kui näiteks omikronvariandil. Seega peaksid T-rakulist vastust tekitavad vaktsiinid kaitsma nii seniste kui tulevaste koroonaviiruse tüvede eest.

Uurimistöö avaldati ajakirjas Nature.