Saadud geneetiline materjal on teadlaste sõnul hästi säilinud. Tänu DNA analüüsile õnnestus välja selgitada, kuidas indiaanlased kontinendil ringi liikusid. Eelkõige sai teadlastele selgeks see, et Ansylti kultuurist pärit rahvad, kelle muumiaid teadlased just uurisid, on seotud esimeste indiaanlastega, kes saabusid Lõuna-Ameerikasse jääaja lõpus. Selgus, et nende indiaanlaste esivanemad ja lähimad sugulased ei elanud mitte Andides, vaid Amazonase põhjaosas asuvas džunglis.


Täimunade limast leiti Merkeli rakulise polüoomiviiruse DNA fragmente, mis vanasti levisid muistsete inimeste seas nahaparasiitide kaudu. „Inimese DNA säilib limases massis, mis moodustab inimese juustes elavate parasiitide munade ümbrised. See avastus laiendab märkimisväärselt juurdepääsu iidsete inimgenoomide fossiilsetele näidistele ning avab looduslikud tingimused, milles inimesed elasid tuhandeid aastaid tagasi,” sõnas uuringu üks autoreid Alejandra Perotti, Readingi ülikooli dotsent.

Varem ei püüdnud teadlased otsida DNA jääke inimese juustest või loomade karusnahast, kuna need koosnevad peaaegu täielikult keratiinivalgust. Tavaliselt leitakse geenimaterjali luudest. Mis puudutab eelmainitud muumiaid, siis need olid sedavõrd haprad, et teadlased ei tohtinud nende luustikke puutuda, mis sundis neid otsima ebatavalist teed ja nende juukseid uurima.


Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid