Keskkonnaministri vahetumine jättis Sõrve looduskaitseala moodustamise toppama

Keskkonnaamet sai juba mullu novembri keskpaigas pärast kõigi osapoolte seisukohtade kokku kogumist ja põhjalikku analüüsi ning avalikke arutelusid valmis valitsuse määruse eelnõu Tallinna külje alla Sõrve looduskaitseala moodustamiseks. Paraku pole keskkonnaministeeriumile edastatud eelnõus pärast seda midagi edasi saanud – üheks põhjuseks olevat ministrivahetus, tegelik ajend võib olla paekivikarjääride huvid.

Keskkonnaamet sai Sõrve looduskaitse loomise eelnõu valmis 18. novembril ning edastas selle keskkonnaministeeriumile, et sisestada see sisestaks materjalid eelnõude infosüsteemi ametliku kooskõlastusringi alustamiseks. Paraku saabus edasi vaikus ja nagu selgub, siis pole eelnõuga tänaseni midagi juhtunud - seda pole isegi uuele ministrile Erki Savisaarele tutvustatud.

„Eelnõu läbib veel kooskõlastusringi meie majas - keskkonnakorralduse- ja metsaosakonnas, samuti juhtkonnas," ütles Fortele keskkonnaministeeriumi pressiesindaja teisipäeval.

Küsimusele, kui kaua nimetatud osakond võiks eelnõu kooskõlastada, vastas pressiesindaja, et koosolekut pole veel kokku lepitud ja paljud on veel puhkusel ka.

Forte uuris seepeale, kas see on keskkonnaministeeriumi tavapärane töötempo, kui 1,5 kuud pärast eelnõu saabumist pole isegi esimest sisekoosolekut kokku kutsutud, saabus täna ka veidi põhjalikum selgitus.

„Hetkel analüüsib keskkonnaministeerium avalikustamise käigus laekunud mitmekesiseid materjale," teatas ministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma.

Sellest lausest võib eeldada, et ministeerium on alustanud eelnõu loomisega mingil põhjusel otsast peale ja taaskord kõiki seisukohti läbi lugema asunud - kuigi keskkonnaamet on kõik need protsessid juba käinud.

„Nagu aru on saada, siis on kaitseala moodustamine terava tähelepanu all, ministeeriumile on laekunud nii toetusavaldusi kui proteste," jätkas Taimo Aasma.

Lisaks märkis Aasma, et seoses uue keskkonnaministri Erki Savisaare hiljutise ametisse asumisega (eelmine minister lahkus omal soovil ametist spordiennustuse sõltuvuse tõttu ja arvas, et on parem sellega hakkama saada riigikogu liikmena) ei ole täna veel Sõrve looduskaitseala moodustamise dokumentatsiooni temale tutvustatud. „Loodetavasti õnnestub see lähiajal teha," ütles osakonnajuhataja.

Mis saab aga edasi? Kas eelnõu jõuab lähiajal avalikule kooskõlastusringile? Selles osas saabus samuti vastuseks vaid udu.

"Majasisesete arutelude järel kujundatakse ka edasine seisukoht menetluse edasiseks läbiviimiseks," on kõike muud kui konkreetne vastus.

Sõrve loodukaitseala loomine selle plaanitud kujul on eelkõige pinnuks silmas paekivikillustiku kaevandajatel, kuna suur osa selle territooriumist asub Harku lubjakivimaardla kohal. Seetõttu on looduskaitseala suurim vastane majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, mis nagu keskkonnaministeeriumgi on Keskerakonna ministrite juhtida. Lisaks oma metsamajandamisega seoses LK aladel huvid mängus Riigimetsa Majandamise Keskusel.

Plaanitava Sõrve looduskaitseala pindala on plaanide kohaselt 2257,5 hektarit ning Riigimetsa Majandamise Keskuse hallatav mets moodustab sellest ligi poole ehk 1156 hektarit.

Asub see looduskaitseala praegu paika pandud piiride kohaselt Ilmandu, Liikva, Muraste, Rannamõisa, Sõrve, Vahi, Viti ja Vatsla külas - üldjoontes idast läände Harku karjäärist kuni Suurupi poolsaare alguseni, haarates ka Muraste raba ja põhjast lõunasse Vääna-Jõesuu-Rannamõisa maanteest kuni Vääna jõeni Vahi ja Kiia külade piirini.

Tallinna lähipiirkonnas asuvate Harku karjääri (läänes) ja Väo karjääri (idas) paekivivarud hakkavad end lähiaastatel ammendama. Idasuunas on kavandamisel endise turbamaardla kohal asuva Maardu-3 lubjakivikarjääri käivitamine Paekivitoodete Tehaks OÜ poolt. Läänesuunal asuvad just Sõrve LK aladel Rannamõisas neli uuringuruumi ning seal on huvid mängus ettevõtetel Väo Paas (tegutseb praegu poolel Väo karjääri territooriumist), OÜ CBA ning Trev 2 Grupp.

Harku vallavolikogu on kõigile taotlustele vastanud seni keelduva seisukohaga - kuniks pole selge, kas looduskaitseala tuleb. Kui kaitseala tuleb, siis mingisugust kaevandamist loomulikult toimuma ei hakka.

Nüüd on aga rahandusministeerium valitsuse heakskiidul käivitanud Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu, milles tõdeb juba ette, et tulemuseks võib olla looduskaitsealade kahjustumine. Tallinna linn ütles selle planeeringu plaani kohta selgelt välja, et ei kooskõlasta seda, kuna ei taha ühestki karjäärist linnas enam kuulda. Lisaks arvab linn, et planeeringu eesmärk on vastuolus Eesti põhiseadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõttega.

Sõrve loodukaitseala eesmärk on esmalt kaitsta, säilitada, taastada ja tutvustada terviklikku loodusmaastikku, maastikuilmet, alal asuvaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike. Lisaks on eesmärgiks kaitsta kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need liigid on merikotkas (Haliaetus albicilla), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus), kanakull (Accipiter gentilis), soomurakas (Rubus arcticus), jumalakäpp (Orchis mascula), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) ja põõsasmaran (Potentilla fruticosa).