Jooksmine on üks populaarsemaid spordialasid, mis on kõikjal maailmas laialt levinud. Samal ajal on selleks tehtavad kulud minimaalsed, kuna jooksmiseks piisab kõige lihtsamatest jooksujalatsitest, mis muudab selle võrdselt kättesaadavaks nii vaestele kui rikastele.

Teiseks aktiveerib jooksmine paljusid inimkeha funktsioone. Sörkimise ajal ei tööta lihased mitte ainult jalgades, vaid ka kätes ja seljas. Nõudmised koordinatsiooni ja tasakaalu järele panevad omakorda aju tööle ning üldine füüsiline aktiivsus kiirendab vereringet.

Kolmandaks on jooksmine ilmselt vanim spordiala, mis on ka inimese evolutsiooniprotsessis olulist rolli mänginud. Meie kauged esivanemad pidid jooksma uluki järel ja vastupidi, põgenema kiskjate eest. Seetõttu ei olnud jooksmine lihtsalt viisiks end heas vormis hoida, vaid ellujäämise võti.

Sellest lähtuvalt saab jooksmise iseärasusi ja nende mõju inimesele hinnata süvitsi ja erinevate vaatenurkade alt. Jaapanlaste uuring keskendus ainult ühele aspektile – sörkimise mõjule ajutegevuse jaoks. Kasutades funktsionaalset lähiinfrapunaspektroskoopiat, mõõtsid teadlased pärast lühikest jooksu muutusi aju eesmise ajukoore vereringes. See ajuosa on ülioluline, kuna vastutab meie otsuste, planeerimise, mõtete ja teadlike tegevuste, aga ka mitmete muude isiksuse aspektide eest.

Hideaki Soya sõnul pole üllatav, et jooksmise ajal suureneb aktiivsus antud ajupiirkonnas ja aktiviseeruvad ühtlasi muud selles aju osas toimuvad protsessid. Ta märgib, et vaid 10-minuti pikkusest mõõdukast sörgist piisab, et parandada ajutegevust.

Lisaks mõõtmistele palusid teadlased vabatahtlikel teha ka psühholoogilisi teste. Üks neist on Stroopi efektil põhinev test, mille käigus on vaja värvi nimetus viia vastavusse tähtede värviga, millega see on kirjutatud. Näiteks kui sõna „kollane” puhul kasutatakse siniseid tähti, siis see on lahknevus, millele vastaja peab tähelepanu juhtima.

Nagu selgus, on 10 minutit sörki täiesti piisav, et katses osalejad hakkaksid selliseid ebakõlasid täpsemalt märkama. Teisisõnu töötas nende aju tõhusamalt võrreldes nendega, kes tegid testi peale pikka puhkepausi. Teised testid näitasid ka positiivseid tulemusi, sealhulgas jooksjate meeleolu paranemist.

Muidugi ei piisa 10-minutilisest jooksust, kui inimene soovib kaotada liigseid kilosid või valmistuda maratoniks. Värske pea ja hea tuju on aga juba piisav põhjus, miks see väike aeg sportlikule tegevusele kulutada. Tõenäoliselt on sarnase mõjuga ka teised spordialad, näiteks suusatamine või ujumine, kuna neil on jooksmisega palju ühist. Kuid ainult edasised uuringud suudavad neid teese kinnitada või ümber lükata.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid