Teadlased löövad häirekella: Antarktika „viimsepäevaliustik” on sulamas

Maailma kõige laiem liustik - Thwaites on oluline mitte ainult Antarktika, vaid kogu maailma jaoks, kuna selle sulamine tõstab ookeanide veetaset ning olukord võib lähiaastatel oluliselt halveneda, hoiatavad briti ja ameerika teadlased.

Klimatoloogid on avaldanud väga murettekitavaid andmeid, mille järgi liustiku seisund on muutumas ja hakkab märkimisväärselt mõjutama maailmaookeani veetaset. Väärib märkimist, et alates eelmise sajandi 90ndate lõpust liigub liustikus olev sulavesi sealt läbi ja sealt välja palju kiiremini kui varem. Liustiku uurimisega tegeleva briti ja ameerika teadlaste ühenduse ITGC juhtivkoordinaatori Ted Scambose sõnul võib Thwaitesi sulamine kaasa tuua poolemeetrise merepinna tõusu. Kuid seda ümbritsevate jäämasside liitumise tõttu võib maailma ookeani veetase järk-järgult tõusta koguni mitme meetri võrra, lisas ta.

Kõige ohtlikum on teadlaste sõnul see, et praegu ripub hävimisoht Thwaitesi põhiosa – idapoolse šelfiliustiku – kohal. Antud jäämass ei toimi mitte ainult kinnituslülina, mis piirab liustiku ookeanivette vajumise kiirust, vaid ühendab seda ühtlasi merepinnaga, andes täiendavat stabiilsust. Nüüd hakkavad just selle tähtsa liustiku osa alla tekkima kanalid, mille kaudu vesi kergesti ja vabalt läbi läheb, sulatades jääd, mis lõpuks viib liustiku osalise kokkuvarisemiseni.

ITGC esindajate sõnul on lähema viie aasta jooksul oodata Thwaitesi kõige olulisema osa täielikku kokkuvarisemist, mida kinnitavad satelliidipildid, millel on näha diagonaalsed praod, mis kulgevad liustikušelfi keskossa tempoga kaks kilomeetrit aastas. See toob kaasa liustiku põhiosa kokkuvarisemise ja lähisajandite jooksul hävib see täielikult, hoiatavad teadlased.

Teadlaste sõnul on asi selles, et liustik asub tektoonilises süvendis, millel on väga õhuke maakoor. Ja Antarktika lääneosas lähtuvad Maa tuumast soojusvood, mis viivad jäämassi väljauhtumiseni ja sulamiseni. Kõik see võib kaasa tuua suuri muutusi Antarktika kliimas, mis omakorda aitab kaasa globaalse soojenemise protsessile.