20 500 eestlast on sunnitud jaanuaris tegema tõhustusdoosi, kui nad soovivad senist eluviisi jätkata
Inimestele väljastati seni vaktsineerimistõendeid aastase kehtivusajaga, detsembris otsustas aga valitsus põhikuuri tõendi kehtivusaega lühendada 9 kuule ning määras tõhustusdoosi järgselt väljastatud tõendile kehtivusajaks esialgu aasta. Vaktsineerimistõendit on tarvis, et pääseda söögikohtadesse, kinno, teatrisse, kontserdile, spordiklubisse, spaasse ja lennureisile ja täita kohuseid teatud töökohtadel. Ilma vaktsineerimistõendita saab sõita ühistranspordiga, toimetada õues ja käia poes.
Möödunud aasta mai alguses oli Eestis lõpetatud vaktsineerimiskuuriga 124 413 inimest. Neist kõik pole soostunud veel tõhustusdoosi tegema – põhjuseks esimese kuuri järgsed kõrvaltoimed, kahtlused jätkuvalt täpselt sama koostisega vaktsiinide tõhususes vägagi muteerunud omikrontüve suhtes või lihtsalt arvamine, et esimese kuuri läbimine on piisav kaitse saavutamiseks.
„20 500 on isikute arv, kes on läbinud kuupäeval 01.05.2021 esimese vaktsineerimiskuuri, ei ole tõhustusdoosile veel tulnud ning on loonud omale Patsiendiportaalis esimese vaktsineerimiskuuri kohta tõendi," ütles Fortele TEHIKu pressiesindaja.
Lisaks on Eestis täna 30 500 inimeste arv, kelle vaktsineerimiskuur jõudis mai alguses lõpule, kuid kes ei ole pidanud vajalikuks endale vaktsineerimistõendit teha. Ka nemad peaksid tänavu 01. veebruaril tegema tõhustusdoosi selleks, et nad saaksid oma vaktsineeritust tõendiga tõestada.
Vaktsineerimise põhikuur on läbitud, kui on manustatud kaks doosi Pfizeri, AstraZeneca või Moderna vaktsiini Spikevax või üks doos Jansseni COVID-19 vaktsiini. Läbipõdenute vaktsineerimisel piirdub esmane vaktsineerimiskuur ühe doosiga.
Eestis on tänaseks 240 000 inimest, kes on endale tõhustusdoosi järel juba uue tõendi loonud. Tõhustusdoosi järel tehtud tõendid hakkavad kehtima kohe (erandiks on Jansseni vaktsiiniga esimese kuuri läbinud - neil ei hakka enne 1. veebruari tõhustusdoosi järel loodav tõend kohe kehtima vaid nädalase viivitusega, pärast 1. veebruari hakkab ka neil kohe)
Ükski tootja ei ole tänaseks veel loonud vaktsiini, mis arvestaks omikrontüve ogavalgu omapäradega. Eestis on tänaseks tehtud ligi 1,8 miljonit vaktsiinidoosi. Ravimiamet on vaktsineerimise tõsisemaid kõrvaltoimeid registreerinud 6316.