Väo karjääri tulevik: roheala, veekogu, plaaditootmine ning ralli- ja tehnopark
(8)
Karjääris tegelevad kaevandamisega kaks suurettevõtet: Eesti omanikega Paekivitoodete Tehas ning Šveitsi-Saksa ettevõte Väo Paas. Neist esimesel kehtib karjääris tegutsemise luba 13. jaanuarini 2039 ja teisel 6. maini 2022, mis ka suure tõenäosusega kümnekonna aasta võrra pikeneb. Kasutusloa lõppedes tuleb mõlemal ettevõttel ala täita, korrastada ja riigile üle anda.
Korrastamise eelduseks on väga suures osas aga praeguse kaevandamise kvaliteet. Ja killustiku kaevandamine on tehnoloogiliselt viidud tänaseks sedavõrd kõrgele tasemele, et järele ei jää enam sisuliselt mitte midagi ja kasutusele võetakse isegi tolm. Kuid nii pole alati olnud.
Olid ajad, mil vana paekivitootmise tehnoloogia kasutamisel tekkis 30-37% ulatuses materjali, mis jäi lihtsalt ootama aega, kuni sellega midagi peale osatakse hakata. Paekivi lõhati dünamiidiga välja, kamakad viidi purustisse ja tehti killustikuks ja järele jäi 0,4mm fraktsiooniga materjal, mida osad nimetasid tuhaks - osad tolmuks. Paekivitoodete Tehas ise aga materjaliks, millega võiks midagi kasulikku peale hakata, kui tuleb tehnoloogia, mis seda võimaldaks.
Suures osas ladustati selline materjal lihtsalt tuhamägedena karjääri alal - aastal 2008 oli nende mägede kogumassiks Väo karjääris umbes neli miljonit tonni. Sellist tuhka ei saa kasutada ei betoonis, ei teedel.
Paekivitoodete Tehase juhi Vladimir Libmani sõnul oli ettevõte sellele tuhale otsinud aastaid kasutust - isegi kosmeetikatööstuses, kuid see ei läinud töösse halli värvi tõttu. Lahendus hakkas koitma 2006. aastal, kui sõideti olukorraga tutvuma Põhja-Iirimaal asuvatesse kaevandustesse.
Selle käigu tulemusel ostis paekivitehas aastal 2008 seadeldise, mille abil sai plusskraadide juures asuda eraldama tuhamägedest pestud paekiviliiva. Ainuüksi sel aastal on müüdud seda tee- ja parklate ning ka hoonete ehitustele enam kui 350 000 tonni, kokku aastate jooksul pea 4 miljonit tonni - ainus, kes seda osta ei taha, on riigi transpordiamet.
Mis erinevus on „tavalisel" ja paekiviliival? Tavaline kvartsliiv kujutab endast teatavasti peenikest graniiti, mille osakeste suurus on 63 mikronit kuni 4mm. Pestud paekiviliiv on aga peenike paekivikillustik, mille terade suurus on sama, ent paekiviterad on alati teravamad ja seega hõõrdumine suurem. Vee imavuse erinevus paekiviliival aga vaid 1% kehvem kui kvartsliival.
Igal juhul langes Põhja-Iirimaa tehnoloogia kasutuselevõtu järel killustikutootmise jääkide hulk paekivitoodete tehase hallataval karjääri osal 30 protsendilt kaheksa protsendini. Alles jäi vaid savi, mille osakeste diameeter ei ole suurem kui 63 mikronit.
Esialgu jäi see savi lihtsalt basseinidesse, ent ettevõte ei jäänud ka 8 protsendiga rahule ja asus uurima, kas ka selle jäägiga poleks võimalik midagi kasulikku peale hakata. Leiti Itaalia ettevõte, mis näitas neile filterpresse - mudast pressitakse toore jõuga kogu vesi välja nagu vanade heade õunamahlapressidega. Tekivad paekivikoogid. Vastasel juhul tuleks aastaid oodata, enne kui vesi sellest loomulikult teel välja valgub - nüüd toimub see kohe.
Nagu öeldud, siis Paekivitoodete Tehasel oli varasemalt Väos kaevandamise luba 2019. aastani, nüüdseks on see pikendatud 2039. aastani. Selleks ajaks nõuab leping ettevõttelt, et kogu ala peab olema korrastatud - rekultiveeritud - ja varustatud all ka hüdroisolatsiooniga.
Ja ettevõte ongi tänaseks saanud Amsterdami ülikooli teadlastelt kinnituse, et just need paekivikoogid - kui nende paksus on vähemalt meeter - on Euroopa normidele vastav hüdroisolatsioon. See on piisav paksus selleks, et alt näiteks põhjavesi välja ei pressiks.
Kõigi nende tehnoloogiate tulemus on, et kasutamata ei jää mitte protsentigi Väo karjäärist kaevandatavast paekivist.
„Ma arvan, et oleme sellise saavutusega ainsad maailmas," ütles Vladimir Libman.
Tänaseks on Paekivitoodete tehase 176 hektari suuruse alaga Väo karjäärist 60 hektarit juba sisuliselt rekultiveeritud - vaja on vaid must muld peale vedada ja see töö loodetakse ära teha 2025. aastaks. Täidetakse seda ka ehitustel tekkivate kivide ja pinnasega.
Mis saab aga edasi? Killustikuvarusid jätkub suuremahulikuks tootmiseks Väo karjääris veel ligikaudu 5-7 aastaks.
Esiteks ettevõtte tegevus karjääris ei peatu. Nimelt uuest aastast liidetakse Paekivitoodete Tehas OÜga Saaremaal tegutsev OÜ Saare Dolomiit - Väokivi, mida tuntakse ka kaubamärgi Reval Stone järgi. Kui Saaremaale jääb dolomiiditootmine, siis kõrgemargilise lubjakivi parimatest kihtidest dekoratiivplaatide tootmiseks rajatakse tehas Väo karjääri ning see tegevus vältab seal rekultiveerimise kõrval 2039. aastani.
Teiseks võib linnal ja riigil võib sellele alale olla plaan rajada tehnopark - kuna korrastatud ala asub aga karjääri keskel, siis tuleb sinna elektrijaama poolsest küljed rajada ka ühendustee, karjääri tekib poolsaar, mis on samal kõrgusel Peterburi maanteega.
Riigi huvide esindajaks oleva maa-ameti maatoimingute osakonna juhataja Mai Lind rääkis, et keskkonnaameti poolt välja antud korrastamistingimuste kohaselt tuleb Väo lubjakivikarjäär korrastada selliselt, et tulevikus oleks võimalik selle kasutusele võtmine ettevõtlus- ja tootmisalana.
„Tondi-Väo lubjakivikarjäär tuleb korrastamistingimuste kohaselt korrastada tootmismaaks ja veekogude maaks," rääkis ta.
Rae vallavolikogu 2013. aasta otsusega tuleb aga karjääri valla aladele jäävad mäetööstusmaa alad kaevandamistegevuse lõpetamise järgselt korrastada ja kujundada rohealadeks ning võimalusel tagada nende avalik kasutus.
Ehk siis: lubjakivikarjääri lõunaosas paiknev Lagedi tee 32 kinnisasi korrastatakse osaliselt rohumaaks ja osaliselt veekoguks. Veekogu põhi, nõlvad ja kaldaala tuleb kujundada selliselt, et veekogu oleks võimalik vajadusel kasutada avaliku veekoguna.
Kuid huvilisi on teisigi. Nimelt on Eesti Hobikrossiklubi Motohalli Arenduse MTÜ 23.07.2021 pöördunud maa-ameti poole ja palunud seisukohta Väo Paasi alale tehnikaspordikeskuse rajamiseks. Paraku anti talle teada, et kuivõrd Väo Paasi keskkonnaloa kehtivusaeg on pikendamisel, siis ei näe OÜ Väo Paas võimalust lubada kedagi lähema 10 aasta jooksul sinna suuremahuliste tegevuste jaoks.
Mis puutub killustiku tootmisse laisemalt, siis kõige kõrgema kvaliteediga killustikku saab Eestis praegu kolmest karjäärist: Väost, Harkust ja saja kilomeetri kaugusel Kundast. Tallinna lähikonna praegustest karjääridest on killustik otsa saamas juba lähema viie aasta perspektiivis.
Kui Väos on kõrgekvaliteetse paekivikihi paksuseks kuni 15 meetrit, siis 150-hektarilises Maardu III maardlas uuringute põhjal keskmiselt 13 meetrit (varu kogumaht kuni 20 milj m3) - just seal plaanibki Paekivitoodete tehas jätkata tulevikus killustiku tootmist. Väga suuri takistusi selleks ei ole - lähim talu on maardla piirist 500 meetri kaugusel, looduskaitseala ei ole, tegemist on inimtegevuse poolt rikutud varasema turbamaardla aladega ning varu suurus võimaldab tagada varustuskindluse regioonis kuni 2050. aastani.
