Millised koroonatüved maailmas levivad? Hollandlased aitavad selgust luua

Ära usu internetiharidusega viroloogide juttu Facebookis, vaid vii end parem ise viimaste arengutega kurssi Hollandi teadlaste loodud internetiressursi abil!

Uue koroonaviiruse erinevatest tüvedest uudiseid lugedes on ehk kellelgi küsimus tekkinud, kui palju neid on, kuidas ja kus need levivad, millised on "järeltulijad", "esivanemad" ja millised mutatsioonid üldse olemas on.

Seda saab jälgida internetiressursis Nextstrain.org, kust Neherlabi jaotisest näiteks leiab uue koroonaviiruse tüvede filogeneetilise puu.

Roheline on deltatüvi ja punane küljel on omikrontüvi. Samast leiab ka informatsiooni nende teada olevate mutatsioonide kohta.

Samast ressursist leiab ka tüvede jaotuse geograafia mandrite kaupa.

Info tüvede kohta leiab ka erinevate riikide kohta.

Nagu näha "ruulib" veel praegu deltatüvi, kuid omikrontüvi näitab kiiret levikut.

Samast saab ka info mutatsioonide, RNA muteeritud piirkondade ja tüvede leviku protsendi kohta.

Näiteks, ORFid on erinevate abigeenidega lõigud ning lõigud S, E, M, N sisaldavad geene, mis kodeerivad nimetusele vastavaid struktuurvalke: S (ogavalk), E (ümbris), M (membraan), N (nukleokapsiid).