Valeinfo levib eeskätt sotsiaalmeedias, kuid ka mujal, kus seda on sageli isegi keerulisem ära tunda. Näiteks Eestiski on tekkinud mitmeid väljaandeid, millel on küll klassikalise meedivaväljaande tunnused, ent mille sisu ei ole sugugi objektiivne, tõestatud ega vasta ajakirjanduslikele reeglitele.
Poolikuid, väänatud tõdesid või lausvalesid jagatakse mitmel eesmärgil. Paljud pahalased tahavad vaid tekitada segadust ja mõjutada inimeste arvamust mingis kindlas (sageli neile endale kasulikus) suunas. Ent Maarja Punaku sõnul on ka teine, ohtlikum liik. „On ka väga teadlikku ja kuritegelikku jagamist, mille eesmärk on tekitada riigis korratust ja umbusaldust. See on juba hoopis järgmine tase,“ rääkis ta.

Kõige ohtlikumaks peab Maarja Punak valeinfot, mis puudutab tervist või riigi turvalisust. „Näiteks peame sekkuma siis, kui inimesele antakse soovitusi, kuidas koroonat vältida, kuid mis tegelikult võivad olla eluohtlikud,“ selgitas Punak. „Riigi turvalisuse poole pealt saan tuua näite, kuidas hiljuti levis sotsiaalmeedias üks postitus, milles väideti, et vene peredest pärit lapsi antakse adopteerimiseks geipaaridele. Seda postitust jagati tohutult palju, sest see teema puudutab inimesi emotsionaalselt ja toob palju tagasisidet. Aga kogu see info oli väär. Säärane postitus võib lõpuks osutuda ohuks riigi turvalisusele.“

Samuti tõi Punak näiteks, et hiljuti ringles taas sotsiaalmeedias postitus, et Lõuna-Eesti külas on kaks last pärast vaktsineerimist ära surnud. Loomulikult levis säärane info õrnal ajal nagu kulutuli, ent fakte kontrollides selgus, et tegemist oli kellegi pahatahtliku valega. „Selgitasime välja, et postituse autor teadis, et see inimesi puudutab, sest väga palju on mures lapsevanemaid. Postitaja peamine eesmärki oli endale sotsiaalmeedias suuremat kõlapinda ehk au ja kuulsust saada,“ selgitas Punak.

Mõned näited on ka humoorikad. Maarja Punak meenutas, kuidas tuntud satiiriportaal Lugejakiri.ee kirjutas, et kõik Škodaga sõitjad hakkavad saama politseilt toetust, sest nende autode nägemine rahustab teisi juhte. „See oli naljana mõeldud postitus, aga mina pidin PPA Facebooki kontol vastama inimestele, kes uurisid, kuhu nad toetuse saamiseks taotluse saavad esitada,“ rääkis Punak. „Inimesed on mitmeid sealseid uudiseid siiralt uskuma jäänud.“

Eeskätt on valeinfo levitajate ohvrid siiski vanemad inimesed, sest noored on internetiga koos üles kasvanud ning omandanud teadmised ja oskused, kuidas seal käituma peab. Ent vaid aastaga 2021. on pahalased internetis eestimaalastelt kokku seitse miljonit eurot välja petnud. „Inimesed jagavad oma PIN-koode või laevad oma arvutisse tundmatuid programme, millega keegi kolmas saab arvuti sisule ligi. Paljud noored ei toksi oma PIN-koodi igale poole sisse, sest nad teavad, mis võib juhtuda. Aga vanem inimene ei oska sageli midagi kahtlustada,“ rääkis Punak. „Nendega tuleb kõvasti tööd teha.“

1x
00:00
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid