Miks pole Marsist võimalik uut Maad teha?

2015. aasta filmis „Marslane” kasvatab Marsile maha jäänud astronaut, keda kehastab Matt Damon, Punasel planeedil kartulit ning ootab päästjaid. Samas pole inimesel isegi kauges tulevikus võimalik siiski Punasel planeedi pinnal ellu jääda, leiavad teadlased.

Inimkonna unistused globaalse katastroofi või Maa ülerahvastatuse või ressursside ammendumise korral lennata Marsile ja luua seal normaalseks elamiseks vajalikud tingimused, tunduvad olevat enneaegsed. Christopher Edwards Põhja-Arizona ülikoolist ja Bruce Yakoski Colorado ülikoolist avaldasid teadusliku artikli, milles kirjeldatakse üksikasjalikult põhjuseid, miks Punasest planeedist ei saa isegi suhteliselt kauges tulevikus teist Maad.

Teadlaste sõnul on MRO kosmoseaparaadi, Mars Odyssey ja Maveni orbitaalobservatooriumi töö käigus saadud andmete põhjal võimalik öelda, et Marsi koloniseerimise plaanid ei ole realistlikud, kuna tiheda atmosfääri ja sooja kliima loomine ilma suure süsinikdioksiidi varuta on võimatu. Hoolimata asjaolust, et süsinikdioksiid moodustab 95% planeedi atmosfäärist, on selle kest väga õhuke, mistõttu kasvuhooneefekti tekitamisest pole võimalik rääkida. Veeauru on Marsil küll täheldatud, aga see on täiesti tühine jääkkogus. Ilma kasvuhooneefektita on Punasel planeedil elamine kui mitte võimatu, siis ebamugav, sest seal ei tõuse isegi suvekuudel ja ekvaatoril temperatuur üle nulli.

Uuringud on näidanud, et mõningaid vajalike ainete varusid leidub pinnases ja poolustel. Aga kuidas neid sealt kätte saada ja atmosfääri tagasi viia? Selleks on vaja täiesti uusi tehnoloogiaid ja süsiniku ammutamisest planeetide sügavustest ei maksa rääkidagi. Nende eesmärkide elluviimiseks on vaja tehnoloogiaid, mida pole veel isegi projektidena välja töötatud ja mis võivad tulla alles aastakümnete pärast.

Probleem on selles, et ilma vajaliku süsinikdioksiidi tasemeta ei ole atmosfäärirõhk Marsil sama, mis Maal. Ja vesi ei saa planeedil vedelal kujul eksisteerida. Isegi kui vesijää õnnestuks kuidagi aurustuda, külmutaksid Marsi madalad temperatuurid selle kiiresti. Teadlaste arvutuste kohaselt, läheneb Punase planeedi õhurõhk isegi pooluste soodsa aurustumise korral Maa parameetritele vaid 1,2%. Tolmuosakesed pinnases, mis asuvad madalal sügavusel, annaksid veel 4%. Isegi süsinikusisaldusega mineraalide lademed, mis on veel leidmata, võiksid kõige soodsama tulemuse korral viia Marsi atmosfääri vähem kui 5% ulatuses vastavaks sellele, mida läheks inimesele Marsil elamiseks vaja. Sarnase tulemuse annavad klatraadid, mille veejääkristallides sisaldub süsinik.

Marsi terraformeerimise protsess ei ole võimalik isegi kõige arenenuma olemasoleva tehnoloogiaga. Kuid kunagi oli Marsil väga tihe atmosfäär ja seal asusid ookeanid. Nõrgenenud magnetväli ja madal gravitatsioonitase tõid kaasa vajalike ainete põhiosa pöördumatu kadumise ning päikesetuule puhangud kandsid atmosfääri moodustanud gaasid minema. Ja isegi kui inimkonnal õnnestub luua kunstlik magnetväli, peab selleks, et Marsi gaasikest vähemalt kaks korda paksemaks muutuks, mööduma 10 miljonit aastat. Teadlased ei jäta aga lootust Punane planeet vallutada. Seda saab teha Marsi pinnal loodud baaside abil. Kuid ka selleks, et varustada Marsi koloniste hapniku, energia ja ehitusmaterjaliga erinevate hoonete ehitamiseks, pole meie praegune teadmiste pagas piisav.