Migreen on tõsine neuroloogiline haigus, mis vaevab enam kui 12% maailma elanikkonnast. Arvatakse, et umbes kaks kolmandikku migreenihaigetest on naised. Vaatamata selle haiguse levimusele on naiste migreeni eelsoodumuse aluseks olevad bioloogilised mehhanismid endiselt ebaselged. Antud uuringu autorid püüdsid seda probleemi mõista, analüüsides andmeid ligi 52 tuhande Rootsi kaksiku kohta.

Selle tulemusena leidis kinnitust, et migreen on tõesti „naiste” haigus – uuringus osalenute seas kannatas selle all üle 17% naistest ja vaid 5,5% meestest. Veelgi enam, nagu teadlased leidsid, pärivad geneetilise kalduvuse migreenile võrdselt nii mehed kui naised, samas on haiguse tekkeriskiga seotud geenide aktiivsus eri sugupoolte puhul erinev.

Lisaks selgus, et kaksikvennaga naised põevad migreeni oluliselt sagedamini kui naised, kellel on kaksikõde. See asjaolu võimaldas teadlastel eeldada, et migreeniriski ei mõjuta mitte ainult geenid, vaid ka hormonaalne tasakaal emakasisese arengu ajal. Teatavasti põhjustab meessoost loote esinemine emakas meessuguhormoonide taseme tõusu, mis mõjutavad naissoost loodet, suurendades migreeni tekkimise tõenäosust tulevikus.