Nõukogude juhtkond pööras erilist tähelepanu kosmoseuurimisele ning sõja- ja rasketööstusele võrreldes tarbekaupade tootmisega. Kuid mõnda ambitsioonikat projekti ei suudetud kunagi ellu viia. Mõnikord ei olnud piisavalt rahastamist, mõnikord otsustati ressursse üle viia perspektiivikamatesse projektidesse ja selleks varasemad projektid sulgeda. Üheks selliseks oli „raske planeetidevahelise kosmoselaeva” väljatöötamine ja kasutusele võtmine.
Kust võeti idee?
Päikesesüsteemi neljanda planeedi Marsi koloniseerimise (või vähemalt külaskäigu) üle on inimkond mõtisklenud kaua. Selliseid plaane tegid ka Nõukogude insenerid ja konstruktorid, eriti pärast esimeste tehiskaaslaste edukat starti ja inimese maalähedasse kosmosesse viimist. Ei saa unustada ka kosmose- ja sõjalist võidujooksu NSV Liidu ja USA vahel, mis sel ajal oli eriti äge.
Üldiselt hakkas Nõukogude Liit 1960. aastate alguseks tõsiselt mõtlema nn raske planeetidevahelise kosmoselaeva ehk TMK (v.k. тяжёлый межпланетный корабль) loomisele. Nagu nimigi ütleb, peeti selle peamiseks eesmärgiks pikki kosmoseekspeditsioone kosmonautide viimisega Maale kõige lähemal asuvatele planeetidele – algul Marsile ja hiljem Veenusele.
