Omikron levib küll kiiremini, kuid pole nii ohtlik kui delta, väidavad Lõuna-Aafrika spetsialistid

Lõuna-Aafrika arstid ning teadlased näevad märke, et omikroni tüve tagajärjed ei ole nii rasked kui delta omad.

Suure hulga mutatsioonidega uue koroonaviiruse tüve tekkimine on tekitanud maailmas paraja kaose. Siiski on tõenäoline, et omikron ei ole nii ohtlik kui delta tüvi. Omikroni „kodumaa”, Lõuna-Aafrika teadlased väidavad, et see põhjustab vähem tõsiseid haigusi.

Kuu aega tagasi registreeriti Lõuna-Aafrikas umbes 200 uut koroonaviiruse juhtumit päevas. Praeguseks on see näitaja kasvanud paarikümne tuhandeni.

Samas on ka häid märke. Näiteks, Lõuna-Aafrika meditsiiniuuringute nõukogu HIV/AIDSi ja tuberkuloosi uurimisbüroo direktor jälgis oma haiglas 42 koroonaviiruse patsienti ja koostas uurimistulemuste põhjal statistika. Neist 29 ei vajanud hapnikutoetust ning 13 said hapnikku COVID-19-ga mitteseotud põhjustel ehk mingite krooniliste terviseprobleemide tõttu. Ainult üks neist viibis intensiivravis.

Lõuna-Aafrika teadlased ja arstid paluvad aga mitte teha rutakaid järeldusi. Haiguse raskusaste võib kajastada mitte ainult uue tüve käitumist, vaid ka seda, keda see nakatab. Kahe aasta jooksul pärast pandeemia algust vaktsineerimise, nakatumise või siis mõlema tulemusel on viiruse suhtes immuunsuse tase olemas juba suurel hulgal inimestest.

Uue koroonaviiruse tüve tegelik mõju ei ole aga alati kohe tunda. Haiglaravi ja surmajuhtumite kasvu statistika jääb sageli esialgsest haiguspuhangust maha. Ja väiksemat protsenti tõsiseid juhtumeid saab kompenseerida suurem nakatunute arv. Teadlased vajavad täpsemate järelduste tegemiseks veel aega ja rohkem andmeid.