Ameerika Buffalo ülikooli biokeemikud on välja töötanud uue soolekepikese tüve, mis suudab igasuguseid suhkruid biokütusteks muuta. Nende uuringute tulemustel põhinev teadusartikkel ilmus ajakirjas Nature Chemistry 22. novembril. Teadlasterühma liikmed on avaldanud lootust, et need arengud aitavad inimkonnal kiiremini ning valutumalt minna üle rohelise energia kasutamisele.

Kuidas saadakse suhkrutest tehisnaftat?

Katsete käigus viisid biokeemikud tavalise soolekepikese genoomi umbes nelja geeni, mis tootsid ensüüme, muutes glükoosi ja muud suhkrud rasvhapeteks. Need geenid võeti nn Treponema denticolast, patogeensest mikroobist, mis tekitab parodontiiti ehk kroonilist igemepõletikku, mis viib paratamatult hammaste väljalangemiseni. Neid baktereid võib leida nii inimeste kui ka meie lähimate sugulaste šimpanside suust.

Lisaks kohandasid teadlased valke üksteisega suhtlema ja uurisid seejärel, kas nende saadud soolekepike muudab suhkru bensiini ja teiste naftasaaduste analoogiks.

Nafta kunstlikult loodud analoogi saamiseks kasutasid biokeemikud ka nioobiumoksiidil põhinevat katalüsaatorit. See on võimeline muutma rasvhappeid küllastumata süsivesinikeks (näiteks on need avatud ahelaga süsivesinikud, mille molekulides on süsinikuaatomite vahel kaksik- või kolmiksidemed). Katse tulemuste põhjal on selline katalüsaator koos mikroobidega võimeline muutma ligikaudu 8% glükoosi algmassist tehisnafta analoogiks.

On tõenäoline, et tulevikus võib sarnane tehisnafta ja tehisnaftasaaduste tootmisviis muutuda majanduslikult tasuvaks ning sel viisil saadud biokütused asendavad traditsioonilisi kaevandamise ja töötlemise teel saadavaid süsivesinikel põhinevaid kütuseid. Vähemalt praegu selle tootmine kuluefektiivne pole, ent kõik võib muutuda, kuna uuringud ja töö selle kallal jätkuvad.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid