Kas AstraZeneca järel teha tõhustusdoos Jansseni või Pfizeriga – kõik vaktsiinide kombineerimisest

Eestis on väga suur hulk inimesi teinud esmase vaktsineerimiskuuri AstraZeneca või Pfizeri vaktsiiniga ning nüüd on kätte jõudnud aeg otsustada, millist tüüpi vaktsiiniga teha tõhustusdoos - Euroopa ravimiamet ja terviseamet on koostanud selleks värske juhendi.

Ametite peamine sõnum on: erinevate vaktsiinide kombineerimist võib kasutada nii algse vaktsineerimiskuuri kui ka tõhustusannuste puhul.

Uuringute tulemused näitavad nimelt, et vektorvaktsiinide (AstraZeneca ja Janssen) ning mRNA vaktsiinide (Moderna ja Pfizer) kombineerimisel tekib organismis rohkem SARS-CoV-2 viirusevastaseid antikehi ning tugevam T-rakuline vastus kui sama vaktsiini kasutamise korral.

Seda nii esmase vaktsineerimise kui ka tõhustusannuse korral. Vaktsiinide kombineerimised olid nende uuringute kohaselt ka üldiselt hästi talutavad.

Vähem on uuritud vektorvaktsiini kasutamist teise annusena esmastes vaktsineerimiskuurides või kahe erineva mRNA vaktsiini kasutamist.

Nende uuringute põhjal koostasidki ametid mitmed soovitused.

Esiteks: soovitused vaktsiinide kombineerimiseks esmase vaktsineerimiskuuri korral:

• Vektor- ja mRNA vaktsiinide kombineerimine on hästi talutav ning tekitab tugevama immuunvastuse kui ainult vektorvaktsiini kasutamine.
• Uuringud näitavad, et vaktsiinide kombineerimine tekitab oluliselt tugevama immuunvastuse (sh rakulise immuunvastuse) kui ühe ja sama vektorvaktsiini kasutamine. Kohati on uuringutes täheldatud humoraalse immuunvastuse mõningast suurenemist ka ühe ja sama mRNA vaktsiini kasutamisega võrreldes, kuid mitte alati.
• Vaatlusuuringutest on selgunud, et vektor- ja mRNA vaktsiinide kombineerimise järel tekkinud tugevam immuunvastus tähendab ka vaktsiini paremat kaitsevõimet kui üksnes vektorvaktsiinide kasutamise korral.
• Esialgsete andmete põhjal võib järeldada, et mRNA ja vektorvaktsiini kombineerimine tekitab mitmekülgsema immuunvastuse, mistõttu immuunsüsteem on võimeline erinevaid viirustüvesid paremini ära tundma ja neile reageerima.
• Mõned uuringud on näidanud, et heteroloogne vaktsineerimisskeem võimendab mõningaid kõrvaltoimeid (valu, palavik, peavalu, väsimus), kuid nendes tulemustes pole nähtud järjepidevust. Harvade kõrvaltoimete kohta ei ole järelduste tegemiseks piisavalt andmeid.
• Erinevate mRNA vaktsiinide kombineerimise kohta on vähem tõendeid, kuid sellegipoolest on neid piisavalt näitamaks, et sellist lähenemisviisi saab kasutada nt vaktsineerimiskampaaniate paindlikkuse tõstmisel. mRNA vaktsiinide kombineerimise mõju müokardiidi riski suurenemisele uuritakse.
• Vektorvaktsiini manustamist teise annusena pärast mRNA vaktsiini võib kaaluda juhul, kui on probleeme mRNA vaktsiinide kättesaadavusega, kuid olemasolevate andmete põhjal võib see olla immunoloogilisest seisukohast vähem kasulik kui vastupidine kasutusjärjekord.
• mRNA ja vektorvaktsiinide kombineerimist immuunpuudulikkusega inimestel tuleb ametite teatel veel uurida.

Teiseks: soovitused vaktsiinide kombineerimiseks tõhustusannuse korral:

• Praegused andmed näitavad, et vaktsiinide kombineerimine kolmanda annuse korral on immuunvastuse osas sama hea, või paremgi kui siis, kui kolmas annus on sama, mis esimesed kaks annust. Skeem, kus pärast esmast vaktsineerimist vektorvaktsiiniga kasutatakse tõhustusannuseks mRNA vaktsiini, on immunogeensem kui vastupidine skeem - seega tasub AstraZeneca järel teha tõhustusdoos Pfizeri või Moderna vaktsiiniga.
• Vaktsiinide kombineerimine võib olla võimalus parandada vaktsiinist saadavat kaitset. Samuti võimaldab see paindlikkust, kui vaktsiinide kättesaadavusega on probleeme. Isegi kui praegu soovitatakse tõhustusannus manustada 6 kuud pärast teist annust, võib praeguste andmete järgi ja rahvatervislikel kaalutlusel tõhustusannust manustada juba kolm kuud pärast esmast vaktsineerimist.
• Praeguste ohutusandmete põhjal on teada, et vektorvaktsiinid ja Moderna mRNA vaktsiin tekitavad kombineeritud tõhustusannusena rohkem kohalikke ja süsteemseid kõrvaltoimeid. Harvade kõrvaltoimete (nt müokardiit) esinemissageduse kohta jätkatakse andmete kogumist nii kombineeritud kui ka ühte vaktsiini kasutavate vaktsineerimiskuuride korral.
• Eeldatakse, et tugevam immuunvastus suurendab kaitset nakkuse ja haiguse eest ja seda ka erinevate tüvede korral. Samas ei ole praegu kindlat vastust, kui palju parandab suurenenud immuunvastus vaktsiini tõhusust. On siiski on andmeid, et deltatüve leviku ajal andis mRNA vaktsiini kasutamine tõhustusannusena (pärast vektorvaktsiini vaktsineerimiskuuri läbimist) sümptomaatilise haiguse eest suurema kaitse.
• Praegu puuduvad andmed, mis toetaksid vaktsiinide kombineerimist tõhustusannuse korral immuunpuudulikel.

Euroopa ravimiameti ning Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskuse teade on täispikkuses leitav siit.