Laurson sõnab, et 2021. aasta elektri hinna tõusu tõid kaasa Eesti poliitikute varasemad valearvestused ja eksimused.
Selliseid meeletuid hinnatõuse pole Eestis üleminekuaegadest nähtud. Samas kui küsida valitsejatelt selle põhjuseid, siis aetakse vastu mingit „udu”. Mul on Teile kaks klassikalist küsimust: kes on süüdi ja mida teha?
Süüdi on Eesti poliitikud, kes ühinesid 2002. aastal Kyoto kliimaprotokolliga. Siis lepiti kokku, et CO2 emissioon jääb 1990. aasta eelsele tasemele ehk sellega võrreldes pidi see olema viis protsenti väiksem. 2010ndatel aastatel ratifitseeriti muudatus, mille järgi ei tohi see ületada 80% Kyoto protokolli aluseks oleva 1990. aasta eelsest tasemest. Nüüd enne talve see jõustus ja võib oletada, et Euroopa riigid jätkavad samas vaimus. Kahjuks juhivad reaalsuses meie energeetikasektorit humanitaaridest diletandid, kes ei andnud endale aru, mida see lõpptarbija jaoks kaasa toob. Kui tõuseb elektri hind, siis viib see tõusule ka kõik teised hinnad, nii et praegune olukord on nukker. Ega Eestis ju palgad ja pensionid ei taha tõusta, aga selge, et elektri hinna tõus ja ühtlasi teiste kütuste hinnatõusud toovad meile ikka kolossaalse hinnatõusu kõikjal.
Ega teist lahendust ei oleks kui loobuda Kyoto protokolli muudatuste täitmisest. Siis oleks Narva elektrijaamade CO2 heide normi piirides ja kõik oleks korras. Meie elektrijaamad on tegelikult väga head, neisse on palju investeeritud, mh mindi üle keevkihi kateldele. Tegelikult on meie põlevkivielektrijaamad ka võrdlemisi ökonoomsed ja põlevkivi põletamisel eritub palju vähem CO2 kui toore puidu põletamisega.
Akadeemik Endel Lippmaa hoiatas juba 2006. aastal, et Kyoto protokolli ratifitseerimine on meie ametnike rumalus ja soovitas säilitada meie põlevkivienergeetikat nii kaua, kui see võimalik on.
