Tehtud on väga „musti” prognoose. Et Euroopa upub, liustikud sulavad ja London jääb vee alla. Kui palju on neil reaalset alust?

Need on selgelt üle pingutatud. Mõned kliima soojenemise tagajärjed on reaalsed, teised aga mitte. Näiteks mägiliustike sulamine on tõepoolest olnud viimastel aastakümnetel suurem kui akumulatsioon. Euroopa uppuda aga ei saa, sest prognoositav maailmamere taseme tõus on kuni meeter, aga ehk umbes 99% Euroopast on kõrgemal kui meeter merepinnast. Vahetult rannikul muidugi probleeme tekib, kuid neid juba lahendatakse rannakindlustuste rajamisega.

Kui ühelt tuntud kliimauurijalt küsiti, mis on kliimamuutus, siis ta vastas, et tema jaoks on see muutus sageduse jaotuses. Eks soojemaid talvesid hakkab rohkem olema. Kui 50 aasta eest tuli kümne külma talve kohta üks pehme talv, siis nüüd on juba umbes pooled sellised. Täiesti midagi niisugust, mida pole varem olnud, kliima soojenemise käigus ei juhtu. Sagedamini hakkab olema soojemaid äärmusi ja vähem külmemaid. Kuigi ega ka viimased ära ei kao.

Lugesin ajalehest, et keegi ennustas, et Saaremaa kliima muutub kliima soojenemise tagajärjel sarnaseks Kanaari saartega. See on absurdne väide! Eesti geograafiline laius ei muutu ka kliima soojenemisel ja Päike liigub meil taevavõlvil ikka sama kõrgel ja sama trajektoori pidi. Kui endale ette kujutada, kuidas võiks Eesti kliima muutuda, siis ei maksa arvata, et me nihkuksime justkui lõuna poole, kuskile Ukrainasse või Valgevenesse. Kliimamuutustega seotud Eesti mõtteline liikumine on olnud ikkagi ida-lääne suunaline.Kui on minevikus esinenud meil külmem periood, siis on kliima olnud kontinentaalsem, selline, nagu tänapäeval Põhja-Venemaal.Kui on aga olnud soojem aeg, siis on kliima merelisem, nagu praegu on Taanis ja Lõuna-Rootsis. Kliima ei saa lõputult soojeneda, vaid ainult mingites piirides. Pikemas perspektiivis on tegu siiski kliima kõikumistega, mille korral soojenemised vahelduvad jahenemistega.