Inimlik eksitus? MKM salastas aastateks kurja kirja välismaalt, ent mõtles siis ümber
(365)- Eesti on Euroopa viimane riik, kus pole 5G sagedusi välja jagatud
„Lugupeetud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister! Tahaksin juhtida teie tähelepanu ETNO murele seoses 5G spektririba eraldamisega Eestis. Eesti on praeguseks ELis viimaste riikide seas, kes pole veel operaatoritele välja andnud 5G võtmesagedusi spektriribas 3400-3800 MHz (vahemik 3,6 GHz)," kirjutas ETNO peadirektor Lise Fuhr minister Sutile.
Fuhr märgib, et selline viivitus on takistanud Eesti üleminekut järgmise põlvkonna mobiiltehnoloogiale ja sellel on omakorda negatiivsed tagajärjed digiühiskonnale ja Eesti selle valdkonna juhtpositsioonile.
„Eesti operaatorid on olnud valmis alustama 5G kasutuselevõttu 3,6 GHz vahemikus juba ligi kolm aastat. Kuna poliitilised muutused ja kohtumenetlus on oksjoniprotsessi alates 2019. aastast edasi lükanud, kutsub Euroopa telekomitööstus Eesti valitsust üles eraldama 3,6 GHz spektririba esimesel võimalusel ja parimate ekspertide soovituste põhjal," seisab ETNO juhi pöördumises.
Ta kutsub ka Sutti tungivalt üles tagama, et spekter eraldataks operaatoritele suurte plokkidena, kuna killustatud plokid (näiteks 50+50 MHz) takistaksid 5G kasutamist maksimaalsel võimsusel ja ei tagaks ühiskonna nõudeid. Euroopa Komisjon soovitab ühe ploki suuruseks 80-100 MHz. Soome, mis samuti piirneb Venemaaga, on andnud litsentsid suurusega 130 MHz.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) dokumendiregistris oli kiri kuni täna pärastlõunani salastatud viieks aastaks, põhjenduseks oli pandud riigi välissuhtluse kaitse vajadus.
MKM andis vastuseks ETNO kirjale Fortele teada, et turbemääruse osas on ettevalmistused tehtud ja ettevõtjatega juba mitmel korral arutatud.
„Ettepanekud esitame sel nädalal valitsusele. Ministri soov on seda valitsuses arutada juba järgmisel nädalal. Kui turbemäärus on kinnitatud, liigume edasi sageduskonkursiga. Paneme paika konkursitingimused – kas 3 või 4 luba – ja muudame konkursi määrust, seejärel taaskäivitab TTJA konkursi,“ ütles ministeeriumi pressiesindaja. „Konkursitingimused paneme paika veel sel aastal ja esmaspäeval toimub meil selleks veel sideettevõtjatega ka viimane ümarlaud, kus kõik sideettevõtjad saavad oma ettepanekud lauda käia.“
Seadusest tulenevalt saab MKM sageduskonkursi välja kuulutada peale elektroonilise side seaduse jõustumist – pärast 01.02.2022. Siis on sideettevõtjatel 60 päeva aega konkursile registreeruda ehk oma huvist teada anda, peale seda konkurss käivitub ja läheb kauplemiseks ning jagatakse välja sagedusload.
Mis puutub kirja salastamist, siis ütles pressiesindaja, et ministeeriumi kantselei pani tõesti algselt kirjale juurde märke AK (ametialaseks kasutamiseks), kuna tegu on rahvusvahelise dokumendiga ja puudutab välissuhtlust. Pärast Forte artikli ilmumist on ministeeriumi dokumendihaldussüsteemis AK-märge aga eemaldatud.
Uurisime, miks esimese hooga kiri salastati ja seejärel taas avalikuks tehti.
„Kui tuleb kiri majja, siis kantselei registreerib selle ja vajadusel märgib ka AK märke. Kuna tegu oli välissuhtlust puudutava dokumendiga, siis kantselei pani automaatselt märke peale, inimlik viga, mitte pahatahtlikkus,“ ütles ministeeriumi pressiesindaja.
Ta selgitas, et tavaliselt lähevad dokumendid dokumendihaldussüsteemist sisuinimestele edasi ja siis vaadatakse üle, kas vaja vastata ja kas muus osas kõik korras.
„Sideosakond vaataski üle, et pole vajadust AK märkeks, ja see võeti maha,“ ütles ta.
Majandusministeerium pole aastaid suutnud 5G-sagedusi telekomidele välja jagada, kuna esmalt vaidlustas protsessi kohalik telekomiettevõte Levikom ning seejärel asusid julgeolekuasutused nõudma seadusemuudatust, mis keelaks 5G-tehnika ostmise Hiina ettevõtetelt. Märgitud elektroonilise seaduse muudatus võeti riigikogus vastu möödunud nädalal, seejärel antakse nüüd välja vastavaid piirangud sätestav ministri määrus ning seejärel võib tehnilise järelevalve amet oksjoni välja kuulutada.
Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti ja Poola kõige nõrgemad 5G-tehnoloogia kasutusele võtjad kogu Euroopa Liidus.
5G annab suuremaid internetikiirusi, väiksemat latentsust ning on äriliselt telekomidele väga kasulik, kuna võimaldab pakkuda suuremaid internetimahtusid väiksema investeeringuga.
