„Me oleme lähipiirkonda juba väikeses mahus müünud, aga kuni siiamaani teadlikult eelistanud seda, et põhimahu teeme Eestis. Koduturg on meie jaoks praegu veel piisavalt suur, et siin jätkusuutlikult toota ja arendada," räägib ettevõtte kaasomanik ja juht Heiki Aulik.

Ja lisab kohe: „Aga me vaatame kindlasti laiemat turgu. Näeme, et esimeses etapis saab meie turg kindlasti olema ka Skandinaavia, eriti Rootsi, näeme Taanit, me näeme samamoodi Kesk-Euroopat eesotsas Saksamaaga oma turuna. Paljudele üllatav, et tegelikult on ka Poolas seda tüüpi lahendustele tugevalt kasvav turg".

Uurin, mida saab üks Eesti ettevõte erakordset pakkuda nii küllastunud välisturgudel ja saan teada, et vastus peitub autonoomsuses. Täpsemalt juba seadmete põhivarustuses olevas õhuanalüüsivõimes ja seda tõlgendavas tehnilises lahenduses. „Airobot on sisekliima tehnoloogia ettevõte. Meie eripäraks on tugev tarkvara ja õhuanalüütika, millega loome kodudesse tervisliku sisekliima."

„Me teeme õhu inimestele nähtavaks! Sellist lähenemist üks-ühele rohkem kusagil mujal ei tea olevat," ütleb Aulik.

Teeme ettevõtte toodetega lähemalt tutvust. On nii seinapealseid kui laealuseid ventilatsiooniseadmeid. Ja eriliseks muudab neid see, et juba standardvarustuses on need kõik CO2, orgaaniliste ühendite ehk VOC, niiskuse ja temperatuuri anduritega. Peagi on võimalik juurde tellida peenosakeste ehk tolmu sisalduse näitajad, milles ettevõte näeb suuri võimalusi sisekliima analüüsimisel.

Asja võlu on aga selles, et need andurid annavad välja signaali, mis ühelt poolt jõuavad inimese mobiiliekraanile, teisalt panevad aga seadmed olukorrast lähtuvalt kas aktiivsemalt või energiat säästvamalt tööle, tagades mõnusa sisekliima.

„Kui tavaliselt luuakse seadmed, mis panevad õhu ringi käima, siis meie alustasime kogu protsessi tagurpidi - uurimisega, kuidas õhku ökonoomsemalt analüüsida ja selle koostis meile nähtavaks teha. Sealt edasi tuli analüüs, milline see seade peaks olema, et ta suudaks olla isemõtlev ja autonoomne," rääkis ettevõte tehnoloogiajuht Gert Valdek.

Tema sõnul on Airoboti kasutajal nii reaalajas kui tagantjärele seinaekraanil ja mobiilirakenduses andurite näitude kõrval näha ka mootorite kiirus. Mootorid on reguleeritavad töötama võimsusega 1-100% just lähtuvalt õhukvaliteedi olukorrast - kui näiteks CO2 tase tõuseb üle 700, saab seade aru, et on aeg aktiivselt õhku vahetama asuda.

Valdek näitab oma kodumajapidamise graafikuid ja neilt selgelt näha, et kui pererahvast kodus ei ole, siis töötavad mootorid minimaalsel kiirusel ja energiat hoitakse maksimaalselt kokku. Samas lähevad näidud kohe üles, kui inimesed on koju tulnud, on duši all käidud, CO2 tase on tõusnud või on toitu valmistatud.

Seade tuvastab ka selle, kas CO2 tõus õhus on olnud kiire või aeglane ja mis mahus see on toimunud, ning hakkab vastavalt sellele ventileerimise kiirust suurendama.

Heiki Aulik räägib, et aina rohkem hakatakse aru saama, kuivõrd palju sõltub õhu kvaliteedist inimeste tervis ja enesetunne. CO2 tase üle 1000 tähendab seda, et inimesed tunnevad ennast väsinuna ja ei suuda keskenduda, märgib ta. Airoboti seadmete abil on see info inimestel kogu aeg olemas.

„Kogu vajaminev tarkus on meie seadmetes standardina sees. Ilma selleta juhiksite justkui tundmatul teel autot, millel puudub spidomeeter, puudub tahhomeeter, puudub kaart - sa ei saa aru, mis kiirusel sa liigud, kuhu suunas sa liigud," toob Aulik võrdluse automaailmast.

Mis puutub orgaanilistesse ühenditesse, siis teema on kindlasti päevakorral just uutes majades, kus värskelt värvitud seinad ja laed ning uued vaibad neid eraldavad. Sama teema on näiteks juukse- või küünelakiga, deodorandiga - Šveitsi anduritega ventilatsioonaparaat suudab need kiirelt tuvastada ja ventilaatori kiiruse korraks üles lükata.

Selliste mootorikiiruste targa reguleerimise tulemus: Airoboti seadmed võtavad ligikaudu 30% vähem elektrit kui sama võimsusega tooted konkurentidelt.

„Vähemalt sama oluline on see, et me teeme inimestele õhu nähtavaks," kordab Aulik. „Inimesele on suur väärtus, kui nad saavad aru, millise kvaliteediga õhk nende kodus on.„

Kui vaadata seadmete sissse, siis neisse on võimalik paigutada kahte tüüpi soojusvaheteid: üks on tavaline ja teine niiskustagastusega. Sisenev ja väljuv õhk muidugi omavahel kokku ei puutu, et niiskustagastusega vaheti on võimeline siiski kuni 60% niiskust ka sissepuhutavasse õhku tagasi juhtima - see maksab küll umbes 500 eurot rohkem, aga 80% ostudest tehakse just eelistades sellist lahendust.

Kaks suuremat - seinale kinnitatavat toodet - on mõeldud eelkõige eramutele. Lae alla paigaldatav ja mõõtmetelt märksa väiksem korterite vannitubadesse. See sobib ka kuni 100-ruutmeetriste kontorite jaoks. Seadme enda müratase jääb alati alla 50 db ja seegi summutatakse enne torudesse jõudmist mürasummutitega ära.

Kust peaks saama aga üks Õismäe või Mustamäe kortermaja elanik sissevõetava õhu? „Kui sa oled vana maja elanik, siis tuleb see ühistu tasemel kõigile korraga ära lahendada. Tavaliselt võetakse sissevõetav õhk välisseinast ning välja viiakse see püstaku lõõre mööda katusele," leiavad Aulik ja Valdek.

Kogu disain ja inseneeria on Airboti Suur-Sõjamäel asuvas ettevõttes tehtud. Ainuke, mida nad maja sees ei tee, on mootorid (need tulevad Saksamaalt) ja soojusvahetid (Šveitsist), korpused teeb valmis Harju Elekter. Aga PC-plaatide disainimesed, kontrollerite väljamõtlemine ja arendus - pea kõik tehakse ise.

Tootmise tsükkel on viidud minimaalseks. „Kasutame väga palju just on time süsteemi: kogu meie tellimise ja tootmise tehnoloogia on üles ehitatud nii, et teeme tooteid ainult tellimuse peale. Nii nagu tellimus tuleb, on paari päevaga toode valmis. Me ei hoia laos suuri varusid sees ja kuna aasta lõpus on nõudlus väga suur, ei ole praegu ette näidata ühtegi valmis näidist, vaid kõik läheb kohe kliendile," selgitab Heiki Aulik.

Üleilmne kiibipõud pole päriselt puutumata jätnud Airobotitki, tõdeb Heiki Aulik: „Ma arvan, et meie viimase kvartali müük oleks kolmandiku võrra suurem küll, kui seda probleemi ei oleks. „Kuna aga me ise oleme ka tarkvara ja riistavara loojad, siis järgmiseks aastaks oleme sellele olukorrale juba lahenduse leidnud."

Mis saab edasi?

„Oleme tänaseks jõudnud sinnamaale, kus näeme, et ligi 500 praegust klienti on tootega rahul, meie suured potentsiaalsed partnerid on saanud kindluse ja meie tooteid hakatakse paigaldama uutesse suurtesse projektidesse. Nii et mahu kasv saab lähiaastatel tõenäoliselt päris suur olema," selgitab Aulik esmalt siseriiklikke plaane.

Kui rääkida edasistest arendustest, siis on Gert Valdeku sõnul suuremaks sihiks, et samast kontrollerist saaks ka vesipõrandakütet juhtima hakata. „Ventilatsioon ja küte asuvad omavahel suhtlema - nad saavad omavahel aru, mida üks või teine peaks tegema, et õhk oleks täpselt selline, nagu inimene oma koju vajab."

Kõik testimised jätkuvad täie hooga Eestis.

„Eestis on suurepärane testida. Siin on seadmete jaoks äärmiselt ebamugav kliima: saame kõik äärmused kätte. Saame külma, saame kätte vahepealsed niiskused, saame piisavalt suvekuuma. Kui klientidel peaks probleeme olema, siis siin on meil ka väga lihtne käia poovida ja katsetada. Eestis on seni olnud küll vaid kaks parandust vajavat probleemi ja mõlemal juhul oli põhjuseks tegelikult välk, mis oli mootori läbi löönud," märgib Heiki Aulik.

Airobot alustas tegevust 2013. aastal, esimesed viis aastat kulusid tootearendusele - seadmete loomise know-how Eestis sisuliselt puudus. Viimased paar aastat on ettevõte olnud jooksvalt väikeses kasumis.

„Teeme kõrgklassi kvaliteetseadet. Hinnad jäävad paari tuhande euro kanti, niiskustagastus lisab hinda, aga see pole ka koht, mille pealt tasuks kokku hoida," võtab Aulik meie jutuajamise kokku.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid