Investor Triin Hertmann lõi rahastusplatvormi Grünfin just seetõttu, et inimesed saaksid oma raha paigutada ning seda kasvatada väärtustepõhiselt. „Meie eesmärk on jätta maailm maha natuke rohelisemalt, kui me selle leidsime. Oma rahaga annab selleks palju ära teha,“ sõnas ta.

On olemas mitmeid keskkonnasõbralikke algatusi, millest oleme rääkinud ka teistes taskuhäälingu osades ning need kõik on Hertmanni sõnul olulised, sest iga väike samm loeb. „Samas on mitmes uuringus tõestatud, et oma rahaga hääletamine vähendab meie ökoloogilist jalajälge kõige rohkem,“ ütles investor.

Kuidas alustada?

Grünfinis võivad investeerida nii algajad kui ka juba kogenud investeerijad, kes liidavad platvormi tooteid juba oma portfellile. „Meie klient on aga kindlasti inimene, kes hoolib keskkonnast ja sellest, et mida tema raha teeb. Grünfinil ei ole valikus ühtegi instrumenti, mis teeks loodusele minimaalsetki kahju,“ rääkis Hertmann.

Grünfini loojad mõtlesid pikalt, kuidas teha investeerimine lihtsaks inimesele, kes sellel teel alles alustab. Nad valisid välja kolm valdkonda, milles on nende hinnangul kõige suurema mõjuga investeerimisfondid: keskkond, sotsiaalne ebavõrdsus ja tervishoid. Inimene, kes platvormil alustab, täidab ära küsimustiku, misjärel pakutakse talle investeerimiseks sobilikke fonde.

Muidugi tuleb hoida meeles, et investeerimine on risk. „Investeerimise puhul mõeldakse klassikaliselt riski ja tulususe suhte peale. Tänapäeval on aga suund, et selle juures saab oluliseks ka mõju,“ selgitas ta. „Investeerija rahal on kolm dimensiooni. Kui investeerida väga riskantselt, aga suure tulususega ja mõju mitte arvesse võtta, võib ebaeetilistesse asjadesse raha paigutades suurt tootlust teenida. Ent kui arvestada ka mõju, siis tekib tunne, et oled oma rahaga midagi head teinud.“

Roheinvesteerimine pole puukallistamine

Üks kõige suurem müüt, mis käib kaasas nii roheinvesteerimise, kui ka selle alaga üldiselt, on arvamus, et sellega tegelev inimene peab olema väga heal järjel. „Ma küsisin kolleegidelt, et kas nemad on investeerinud või teinud isegi roheinvesteeringuid ja enamasti sain sealt vastuseks, et neil pole piisavalt raha,“ rääkis saatejuht Sabina Sägi. „Mis see realistlik summa on, millest alates saab öelda, et nüüd võin ma investeerima hakata,“ uuris ta.

„Mulle tegelikult tundub, et seda rikkuse müüti on hakatud juba igast suunast kummutama. Ei pea olema palju raha. Tavalise inimese huvi investeerimise vastu on kasvanud hüppeliselt, inimesed tunnevad, et nad peavad oma hakkama saamise eest ise vastutam,“ tõdes Hertmann.
Teine suur roheinvesteerimisega kaasas käiv müüt on investori sõnul see, et tegemist on puukallistamise või mingi heategevusliku suunaga fondiga. „See tuleb täiesti ümber lükata, sest juba praegu on näha, et rohelised fondid ületavad tihti tavaindekseid. Põhjus on selles, et kõik maailma trendid liiguvad vastutustundlikkuse poole. Raha tahab teha head ja sellega tulevad kaasa nii riigid, pangad ja kliendid, kes hääletavad oma valikutega. See on ümberpööramatu,“ usub Hertmann.

Taskuhäälingu seekordsest osast saab veel teada, kuidas Triin Hertmann oma investeerimisvalikuid teeb, miks ei ole paljud naised altid oma headele ideedele küllaldaselt rahastust küsima, millal on õige hetk investeerimisega alustada, mida on Hertmann oma idufirmat luues õppinud, millised on nende tulevikuplaanid ja veel palju muud.

1x
00:00
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid