Viimastel päevadel on üle maailma fookuses omikrontüvi, mis sai hoo sisse Lõuna-Aafrika Vabariigist. WHO teatas, et tüvi kujutab endast suurt ülemaailmselt ohtu, milleks tuleb valmistuda. Osa riike on piiridki sulgenud, näiteks Jaapan ja Iisrael keelasid välismaalastel sisenemise.

Haljasorg rõhutab, et hetkel pole tüve kohta praktiliselt midagi teada. "Ettevaatuseks on põhjust, aga paanika levitamist pole vaja," ütleb ta ja viitab pealkirjadele, mis internetis tooni annavad. Ta sõnab, et veel kulub nädalaid, et selgitada, kui hästi uus tüvi levib ja mis raskusastmega on haigusnähud.

Mis puudutab hetkel kasutusel olevaid vaktsiine, siis Haljasorg selgitab, et ennekõike on need kasulikud raske haigestumise ärahoidmisel. Uute tüvedega, näiteks domineeriv delta, on aga kaitse kehvem kui algselt. Ehk haigestutakse ikka, lihtsalt põetakse kergemini. "Mutatsioone tekib juurde, kasutegur langeb veel. Võib juhtuda, et praeguste vaktsiinide kasutamine pole ühel hetkel enam õigustatud."

1x

Ta ütleb, et ka omikroni ja teiste võimalike uute tüvede levik võib olla surve, et vaktsiiniarendajad liiguks selliste vaktsiinide arendamise suunal, mida saaks kasutada tüvede üleselt. Ehk aitaks ka uute tüvede puhul haigestumist rohkem ära hoida. Samas nendib ta, et takistuseks on reaalsus, et kliiniliste katsete läbiviimine on keerukas ning ajamahukas.

Lisaks vaktsiiniarendusele on võitluses puhanguga tema hinnangul oluline kasutada juba olemasolevaid ravimeid. Ta toob näiteks ühe astmaravimi, millest on abi. Samuti on selle hind odav ning kõrvalnähud leebed.

Kommunikatsioon lonkab

Haljasorg lisab, et laiemas plaanis on väga oluline ka kommunikatsioon kui selline. Just Eestis on see tema meelest olnud puudulik, kuna valitsus suhtleb nii eesti- kui venekeelse sihtrühmaga paljuski vaid käsklausete vahendusel ja vastuoluliselt. "Minul erialaselt on uue info pealetulekuga lihtne leppida, aga laiema üldsuse seas levib väga palju segadust. Inimestega tuleb inimeste keeles rääkida."

Tema hinnangul on ka vaktsiinipasside rakendamisega liiale mindud. "Kas või see, et riigil pole ju teada, kui palju ja kuskil nakatumisi on. Kui see info on olemas, tuleb piiranguid ka vastavalt kehtestada. Ei usu, et kinos või teatris, kus suured saalid ja korralik ventilatsioon, oleks nakkuskolded. Miks ei võiks seal rahvas kohal käia. Ööklubid, lokaalid ja jõusaalid seal küsitavam. Aga kultuurielu nautimisel võiks mööndusi teha," ütleb ta isikliku seisukoha.

Samuti viitab ta, et poliitikud peaks rohkem kuulama teadlaste nõu. "On vastutustundetu mitte teha koostööd." Intervjuus on juttu sellestki, kas ja mil tuleb tüvedega piir ette viirus ei saa ju lõputult muteeruda.

Kõigest pikemalt juba saates.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid