Põhjus selge: miks ei meeldinud WHOle uuele koroonatüvele nime valides nüü ja ksii
Maailmas hetkel enim levinud tüvi on teatavasti nimega delta. Delta ja omikroni vahele jääb aga koguni kümme tähte. Neist esimese kaheksaga on asi selge: epsilon, dzeeta, eeta, teeta, ioota, kapa, lambda ja müü on suurema kärata saanud juba varem saanud huvipakkuvate viirusetüvede (VOI) tähiseks.
WHO andis äsja teada, et ksii ehk xi ei sobi aga seetõttu, et on Hiinas väga levinud perekonnanimi. Isegi Hiina presidendi nimi on Xi Jinping. Kujutate ette pidamas Hiina presidenti kõnet Xi üleilmsest ohust?
WHO on andnud 2015. aastal välja ka uutele haigustele nime andmise hea tava, mis räägib sellest, et need nimed ei tohi solvata ühegi kultuuri-, sotsiaalsele, rahvus-, etnilisele ega professionaalsele grupile.
Nüü ehk nu on WHO hinnangul aga hääldades liiga kergesti segi aetav ingliskeelse sõnaga „new".
WHO hakkas koroonaviiruse olulisematele tüvedele andma nimesid kreeka tähestiku põhjal, kuna varem seoti viiruste nimesid nende esmaavastuse riigi nime järgi ja see ei olud meele järele ei WHole ega nendele riikidele.
Omikroni teaduslik lühend on B.1.1.529 ja on alust avata, et see on arenenud viiruse variandist B.1. Tüvel on algse Wuhani viirusetüvega võrreldes 50 mutatsiooni, neist 30 ogavalgus.
Vaktsiinitootjad lubavad anda lähema kahe nädala jooksul teada, kas nende vaktsiinid uue tüve vastu töötavad. Pfizer teatas, et on valmis vajadusel 100 päevaga välja andma kohandatud vaktsiini.
Omikroni on seni kinnitatult tuvastatud 113 inimesel üle maailma. Eestile lähimateks riikideks on Tšehhi ja Belgia. Kahtluse all on ka kolm juhtumit Saksamaal ja kaks Taanis.
VOC ehk murettekitavateks variantideks on enne omikroni olnud alfa, beeta, gamma ja delta.
Viimased andmed räägivad, et uus viirusetüvi on jõudnud ka Austraalia mandrile.