Ühel 1878. aasta õhtul lõi otsekui võlukepikese viibutusest Suurbritannias Northumberlandis asuva Cragside’i mõisa galerii valgussärasse, vahendab ajakiri Imeline Teadus.
Kuigi Päike akende taga oli ammu loojunud, kümblesid seintel rippuvad maalid ootamatult süttinud valguses ja härrastemaja omanik insener William George Armstrong säras rõõmust umbes sama eredasti kui äsja süttinud lambid seinal.
See oli esimene kord ajaloos, mil inimese kodu valgustati hüdroenergiast saadud elektriga. Läbimurde taga oli Armstrong isiklikult.
Ta oli olnud juba aastakümneid edukas leiutaja ning jõudnud selleks ajaks heale järjele. Alates 1869. aastast oli ta lasknud esialgu tagasihoidlikku Cragside’i peahoonet palju kordi ümber ehitada ja täiustada ning sama tegi ta ka maja ümbritsevatel maa-aladel.
Jätkus aega ja ruumi ka igasuguste uute leiutiste jaoks. Paisude ehitamisega tekitati ümbruskonda tervenisti viis tehisjärve ning aastal 1870 hankis kohalikust vesiveskist inspiratsiooni saanud Armstrong Siemensi dünamo.
Kui see vee jõul tööle pandi ja ümbritsevatele hoonetele elektrivoolu andma hakati, tähendas see, et ühtlasi oligi tööd alustanud maailma esimene hüdroelektrijaam. 1878. aastal kasutas ta esimest korda elektrit oma mõisahoone galerii kaarlampides.
Armstrongi väike hüdroelektrijaam oli murranguline, kuna tähistas uut ajastut. Seni ei olnud inimesed kasutanud vee vabal langemisel vabanevat energiat elektrivoolu tootmiseks.
Tänaseks päevaks, mil möödas on üle 140 aasta, on Armstrongi jaamast jõutud väga kaugele. Võib öelda, et hüdroenergeetika tippsaavutus on 2012. aastal valminud hiiglaslik pais elektrijaamaga, tänu millele saadakse jõeveest nii palju energiat, et see on võrdne 22 tuuma- või kivisöeelektrijaamast saadavaga.
Jutt on Kolme Kuristiku paisust (argikeeles ka tammist) ja hüdroelektrijaamast, mis asuvad Hiinas Hubei provintsis.
Pais on 185 meetrit kõrge ja 2335 meetrit pikk. See on rajatud Aasia pikimale ja veerikkamale Jangtse jõele. Paisu on kutsutud (nagu ka paljusid teisi ehitisi aegade jooksul) kaheksandaks maailmaimeks ning NASA teatel on see nii suur, et on üks väheseid inimese kätega loodud rajatisi, mida saab palja silmaga näha ka kosmosest (ISSi pardalt).