„Praeguseks on tõhustusdooside kohta kogunenud miljonite inimeste andmed ja mingeid olulisi lisariske ei ole ilmnenud tavalised, juba teadaolevad kõrvaltoimed. Haiguse põdemine kätkeb endas terviseriske igas vanuses, tõhustusdoosist saadav kasu aitab neid riske olulisel määral maandada," ütles Marje Oona Fortele.

Tõhustusdoosi kasu on seega Oona hinnangul oluliselt suurem kui võimalikud riskid.

„Soovitan kõigile neile inimestele tõhustusdoosi, kellel viimasest vaktsineerimisest möödas vähemalt 6 kuud Pfizeri ja Moderna vaktsiine saanutel või vähemalt 5 kuud AstraZeneca ja Jansseni vaktsiini saanutel," kõlab Marje Oona sõnum ja ta märkis, et see soovitus ei erine 45-aastase, 22-aastase või immuunpuuduliku puhul.

Ka Euroopa terviseamet ECDC tegi eile väga jõulise avalduse tõhustusdooside osas: "Riigid peaksid kaaluma ka tõhustusdoose kõigile 18-aastastele ja vanematele, eelistades üle 40-aastaseid inimesi. Selle eesmärk on suurendada kaitset nakkuse eest immuunsuse vähenemise tõttu, võib potentsiaalselt vähendada viiruse levikut elanike seas ning vältida täiendavaid hospitaliseerimisi ja surmajuhtumeid."

Ka ECDC soovitab tõhustusdoose kõige varem kuus kuud pärast esmast vaktsineerimist.

Euroopa Komisjon avaldas eile ka ECDC andmetele viidates tabeli vaktsineerimise ja surmade suhte kohta eri liikmesriikides. Eesti on selles tabelis selgelt kehvade näitajatega riikide hulgas: