„Seaduse põhjal võib eeldada, et kasutusloa saamine Euroopa Liidu, NATO või OECD välise riigi tootja riist- ja tarkvarale võib osutada oluliselt keerulisemaks kui tootja puhul, kelle peakontor asub eelnimetatud organisatsioonide liikmesriigis," ütles Huawei Technologies Eesti juht Ben Chang Bin.

Huawei avalduse kohaselt ei ole sidevõrgus kasutatava riist- ja tarkvara tootja eelduslik sidumine konkreetse riigiga põhjendatud, sest kõik suured ettevõtted toimivad rahvusvaheliselt ning nende tarneahelad sarnanevad üksteisele. Tehnoloogia turvalisust saab ettevõtte hinnangul tagada ka „läbipaistvate ja proportsionaalsete meetmetega, vältides turuosaliste põhjendamatut diskrimineerimist ja konkurentsi kahjustamata".

Elektroonise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse seaduse uue versiooni kohaselt on valitsusel õigus kehtestada riigi julgeoleku tagamiseks sideettevõtjale kohustus taotleda sidevõrgu riist- ja tarkvara kasutamiseks luba. Selle loa andmine käib ka läbi julgeolekuasutuste.

Keelu alla läheb riist- ja tarkvara juhtudel, mille nimekiri on nii pikk, et tõenäoliselt ei leidu kogu maailmas riiki ega tootjat, kes suudaks Eesti kehtestatud nõuetele vastata. Piisab näiteks sellest, et ettevõttel on tarneraskused, tema emariigist on korraldatud küberrünnak või on mõnel tootel esinenud turvanõrkusi.

  • Tootja asukoht või peakontor on riigis, mis ei ole Euroopa Liidu, NATO ega OECD liikmesriik.
  • Tootja asukohariigis ei järgita demokraatliku õigusriigi põhimõtteid või ei austata inimõigusi.
  • Tootja asukohariigis ei kaitsta muu riigi isikute intellektuaalomandit, isikuandmeid või ärisaladust
  • Tootja asukohariik käitub küberruumis agressiivselt.
  • Tootja asukohariigile on EL-i, NATO või OECD liikmesriigid omistanud küberrünnakuid.
  • Tootja allub sõltumatu kohtuliku kontrollita asukohariigi või muu välisriigi valitsusele või riigiasutusele.
  • Tootja asukohariik või muu välisriik võib kohustada teda tegutsema Eesti riigi julgeolekut ohustaval viisil.
  • Tootja majandustegevus ei põhine turupõhisel konkurentsil või selleks ei ole asukohariigis loodud piisavaid tingimusi.
  • Tootja omandistruktuur, organisatsiooniline ülesehitus või juhtimisstruktuur ei ole läbipaistev.
  • Tootja rahastamine ei ole läbipaistev.
  • Tootja tooted või teenused sisaldavad turvanõrkusi ning nende kõrvaldamiseks ei ole rakendatud piisavaid turvameetmeid.
  • Tootja ei ole järjepidevalt võimeline tagama toodete või teenuste tarneid, välja arvatud vääramatu jõu tõttu.


Riigikogu otsuse järel saab nüüd Eesti lõpuks välja kuulutada 5G sageduste oksjoni telekomiettevõtetele. Eesti on 5G kasutusele võtmise osas Euroopa Liidus viimasel kohal.