„46 inimest on vabastatud, mõned on ootel, mõniteist on lahkunud omal soovil ja mõningate osas teatab kohu oma otsuse. See on see tasu, mis meil on tulnud maksta. Ma ei ole üldse selle üle õnnelik," selgitas kaitseväe juhataja Martin Herem eilses ETV saates „Esimene stuudio" vaktsineerimise olukorda kaitseväes.

Herem oli andnud 31. augustil välja käskkirja, millega andis kõigile kaitseväe teenistujatele korralduse esitada vaktsineerimiskuuri lõpetamise tõend või selle puudumisel kuuriga alustamise või haiguse läbipõdemise tõend. Nõutava dokumendi või selle puudumise põhjuse esitamata jätnud teenistujatega lõpetatakse või on juba lõpetatud teenistussuhe tegevteenistuse nõuetele mittevastavuse tõttu.

Absoluutne vaktsineerimine

Kaitseväe juhataja sõnul oli see otsus vajalik, et saavutada tegevusvabadus.

„Kaitsevägi, kus inimesed veedavad päevi ja tunde koos see on selline keskkond, kus viirus võiks levida vägagi hästi ja seda me ka kevadel nägime. Kõik meie riskianalüüsid näitavad, et absoluutne vaktsineerimine on oluline, seda teed me oleme ka läinud," ütles Herem. „Võrreldes kevadega, kus meil oli 2030 nakatumist päevas, on meil täna kaks või kolm. Kui meil kevadel oli tuhat inimest isolatsioonis, siis tänasel päeval on neid 29, kellest 23 on koroonapositiivsed."

„Küsimus ei ole selles, kas meie inimesed on haiged, vaid selles, kui palju me toome haigust väeosadesse sisse, paljundame seda ja viime siis riskigruppidesse välja. Täna mul ei ole seda ohtu, et mu alluvad läheksid ja viiksid viirust kuskile edasi, ja see on moraali ning motivatsiooni seisukohalt väga tähtis. Meil on tegevusvabadus, meie tegevväelased ja ajateenijad saavad vabalt liikuda," lisas kaitseväe juhataja.

Heremi sõnul on ta poolteist aastat näinud pilti, kus kaitseväe juhid on pidanud piirama inimeste liikumist ja see ei olevat inimeste motivatsioonile üldsegi hea.

Kaitseväest vallandatud on kohtule esitanud aga mitu hagi.

BNSi andmeil vaidlustasid ühes halduskohtule esitatud kaebuses seitse kaitseväelast Heremi käskkirja kehtivuse. Teises kaebuses palusid viis kaitseväelast keelata enda teenistusest vabastamise. Mõlemal juhul taotlesid kaebajad kohtult ka esialgset õiguskaitset.

Riigikohus lahendab kahes neljapäeval avaldatavas määruses peamiselt kaebeõiguse ja esialgse õiguskaitse küsimusi. Tegemist on riigikohtu esimeste lahenditega, mis puudutavad koroonaviiruse leviku vastaseid piiranguid.