Pilk peale, käsi külge: uuendatud Lexus ES ja NX Mallorcal

Oktoobris tutvustas Lexus Mallorcal nii värskendatud “elegantset juhi sedaani” ES-i kui teise põlvkonna “vilgast krossoverit” NX-i, kirjutab Accelerista.com.

Kuigi Lexuse nomenklatuur võib esmapilgul silme ees kirjuks ajada, on nimed tegelikult väga loogilised – luksussedaan ehk LS, luksuskupee ehk LC jne… Ja etteruttavalt võib öelda, et hoolimata mõnest kiiksust on uued ES ja NX jätkuvalt oma nime väärilised.

Et näidata, mida on parandatud, toodi nii autod kui ajakirjanikud Mallorcale, kus leidub vägagi varieeruvaid teid mõlema auto omaduste demonstreerimiseks.

Sõitja käes olgu ratsmed

Mõlemat autot kannab Tazuna filosoofia – see sõna tähendab Jaapani keeles hobuse ratsmeid. Lexuse puhul tähendab see laias laastus seda, et juhile on võimaldatud kõik, et ta saaks sõitmise ajal sõitmisega tegeleda ja ei peaks pilku teelt tõstma.

Kõikide auto funktsioonide juhtimine peab olema intuitiivne, näiteks nuppudelt roolil. Info kuvatakse juhi ette tuuleklaasile, et pilku ei peaks teelt kõrvale pöörama.

Lisaks peab auto tegema seda, mida juht soovib – rooli, pedaalide, vedrustuse ja šassii koostöö peab olema konkreetne ja tagasisidestatud, mitte ebalev ja lödi.

Mõlemad autod on ehitatud platvormidele, mida jagatakse Toyotaga – ES jagab põhja Camryga, NX aga RAV4-ga.

Eelroog – kiirelt ES-ist

Kuivõrd ES sai vaid “näokergituse”, siis oli see rohkem meeleolu loomiseks nagu eelroog koos väikse veiniga. Tegu on juba seitsmenda mudelipõlvkonnaga – ES tuli 1989. aastal müügile koos LS-iga ja on sellest hetkest alates olnud üks tootja tuumikmudeleid.

Välimuse osas on uuendatud kõike, mis värskendusele kohane – uus iluvõre, LED-tuled ja uued velje- ja värvivalikud. Sõitjateruumist leiab uusi viimistlusmaterjale ja värvikombinatsioone ning uue puutetundliku ekraaniga multimeediasüsteemi.

Uus ES pakub ka valikulisi digitaalseid küljepeegleid, mis asendavad harjumuspärase peegli koos korpusega hoopis voolujooneliste kaamerate ning ekraanidega ukse siseküljel. See lisa tundub pigem pisut meelevaldne – harjub ära küll, kuid ekraanid on justkui järelmõte. Natuke rafineerimist-integreerimist ja on juba millegi moodi!

Mudeli trumbiks on efektiivsem ajam – neljanda põlve hübriidajam koosneb 2,5-liitrisest bensiinimootorist ja elektriajamist, mille kombineeritud võimsus on 160 kW/218 hj ning WLTP tsüklis lubatakse keskmist kütusekulu 5,2 liitrit “sajale” ja 119 g CO²-heidet. 1700 kg luksusauto kohta on see ootamatult hea ning kindlasti tugev argument ettevõtetele, mis peavad suuremat sõidukiparki.

Samas tundub jõuetu ajam koos variaatorkastiga ka mudeli suurim puudujääk – kära on rohkem kui asi väärt. F Sport varustustase muudab aktiivvedrustuse abil veermiku vägagi täpseks ja sportlikuks, kuid ajam ei toeta seda võimekust.

Samas kõige muu osas on tegu täpselt sellega, mida auto lubab: sõit on vaikne ja mugav, multimeediasüsteem reageerib kiirelt, välimus on elegantne, pidamiskulud mõistlikud. Auto hind algab Eestis 46 300 € juurest.

Pearoa juurde – mis on NX-is uut?

Esiteks, räägime šassiist. Rööbe on 20 mm laiem, teljevahe 30 mm pikem – see tähendab nii paremaid sõiduomadusi kui rohkem ruumi reisijatele. Ees on jäktuvalt MacPhersoni küünalvedrustus, taga aga topeltõõtshargid. Kogu veermikugeomeetria on üle käidud ning prioriteediks seatud sõidu mugavus, vaikus ja stabiilsus. Stabilisaatorvardad on õõnsad, F Sport mudelile pakutakse ka aktiivvedrustust AVS.

Üle on käidud kogu pidurisüsteem koos pedaalipaigutuse ja tunnetusega – väga palju detaile ei jagatud, kuid muuhulgas on ka pedaali vabastamine nüüd amordi poolt pehmendatud. Nagu ikka uuenduste puhul, mille kohta süvitsi ei minda, lubatakse “enesekindlust sisendavat tagasisidet ja tunnetust”. Kahjuks vanemat mudelit kohal polnud, et võrrelda.

Välimuse osas on uus “vilgas krossover” musklilisema ilmega ning nurgeline, aga mitte häirivalt. Lexuse sõnul on uue mudeli disainikeel kantud funktsionaalsest ilust – kerekuju on voolujoonelisem, tuulekohinat vähem ning kütusekulu madalam. Tagatuli on hetke moeröögatusele kohaselt üks pikk ühendatud LED-triip.

Esmakordselt pakutakse ka pistikhübriidi – tegu on valiku tipmise, 450h+ mudeliga, kus kombineeritud nii 2,5-liitrine bensiinimootor kui kaks elektriajamit ja 18,1 kWh liitiumioonaku. Kokku annavad ajamid 306 hj ja kiirendus “sajani” vältab 6,3 sekundit, vaid elektri toel peaks ühe akutäiega saama 58 km sõiduulatust. Mujal maailmas on ajamikombinatsioone rohkemgi, Eestis pakutakse nelikveolisi hübriide 350h ja eelnimetatud 450h+.

Põhjalikult on uuendatud multimeediasüsteemi – saadaval on nii 9,8- kui 14-tolline puutetundlik ekraan, mis on vastus eelnevalt palju kriitikat saanud puuteplaadile keskkonsoolis, millelt süsteemi juhtimine varem käis. Ekraan reageerib kiirelt (protsessor on eelkäijast 3,6 korda kiirem), menüüde ülesehitus vajab pisut harjumist.

Korralikult on täiendatud häälkäskluste pagasit. Tõsi, auto mõtleb väga kaua, enne kui aru saab – kuid seevastu mõistab rohkelt lauseid. Hääljuhtimise teel on võimalik muuhulgas näiteks temperatuuri korrigeerida (“I’m hot” või “I’m cold”), katuseluuki ja aknaid lahti teha (ka pooleldi), helivaljust sättida ja palju muud.

Uus on isegi ukse avanemine! Ka midagi nii iseenesestmõistetavat saab uuendada, “miks?” on juba teine teema. Esimese Lexusena sai NX süsteemi, mille nimi on e-latch ehk “elektrooniline ukse avamise süsteem”. Teisisõnu asendab ukselinki seespool nupp, mis võimaldab ukse avada sujuva ja vaikse liigutusega. Lahendust inspireerisid Jaapani kodude libistatavad vaheseinad. Samas on alles ka füüsiline tross, kui näiteks aku tühi.

Vaata rohkem pilte ja loe täispikka arvustust tasuta portaalis Accelerista.com.