Ühendkuningriigi valitsus on kinnitanud, et kavandatav loomade heaolu (aistimisvõimelisuse) seaduse – ingl Animal Welfare (Sentience) Bill – muudatus hõlmab kõiki kümnejalgseid koorikloomi ja kaheksajalgseid molluskeid.
Teisisõnu pakuvad saareriigi seadused kaheksajalgadele, krabidele ja merivähkidele tulevikus paremat heaolukaitset.
Taoline otsus järgnes Londoni majanduskõrgkooli koostatud aruandele, mille kohaselt leidub tugevaid teaduslikke tõendeid, mis kinnitavad nende loomade suutlikkust kogeda valu, kannatusi või kahjustusi.
Samuti eelnes otsusele valitsuse tellitud sõltumatu ülevaate avaldamine.
Ülevaateuuringut juhatas Londoni majanduskõrgkooli loodus- ja ühiskonnateaduste filosoofia keskuse aseprofessor ja loomade aistimisvõimelisuse projekti juhtiv uurija dr Jonathan Birch.
Ülevaade koondas rohkem kui 300 olemasoleva teadusliku uuringu tulemusi, milles hinnati tõendeid peajalgsete (sh kaheksajalgade, kalmaaride ja seepiate) ning kümnejalaliste ehk dekapoodide (sh krabide, merivähkide ja jõevähkide) aistimisvõimelisust.
Töö autorid hindasid ka nende loomade suhtes praegu kohaldatavate kaubanduslike praktikate võimalikke järelmeid nende heaolule.
Ülevaade soovitab mitte lõigata maha loomade sõrgu, mitte eemaldada nende silmavarsi, mitte lubada koorikloomade müümist koolitamata, mitte-ekspertidest pidajatele ja mitte kasutada nende hukkamiseks äärmuslikke meetodeid nagu ilma uimastamata elusalt keetmine.
Samuti hõlmab ülevaade soovitusi loomade transportimise, uimastamise ja hukkamise parimate tavade kehtestamiseks.
Ehkki kümnejalgsetel koorikloomadel ja peajalgsetel on keerukad kesknärvisüsteemid, mida peetakse üheks olulisematest aistimisvõimelisuse tunnustest, ei ole neid varem loomade heaolu (aistimisvõimelisuse) seadusesse hõlmatud.
Koorikloomade elusalt keetmine on juba praegu keelatud mitmes riigis, näiteks Šveitsis, Uus-Meremaal ja Norras.
