IT-minister Andres Sutt nentis, et varasemate toetusmeetmete puhul on tekkinud olukordi, kus interneti püsiühenduse võimalus jõuab tühja garaažini metsas, samal ajal kui mujal vajavad majapidamised kiiret internetti näiteks kaugtööks või kooliõppes.

„Võrreldes varasemate toetusmeetmetega oleme sel korral oluliselt rohkem pööranud tähelepanu kohalikule tasandile, et leida just need asukohad, kus internetiühendust ka päriselt vajatakse, ütles Sutt.

Selleks saatis MKM kohalikele omavalitsustele palve anda sisendit olulisemate külade, asukohtade ja asumite kaardistamiseks, mida kiire interneti püsiühenduse rajamisel arvesse võtta. Kohalike omavalitsuste tagasisidet ootab ministeerium hiljemalt 7. jaanuariks 2022.

Kindel on see, et abikõlblikust sihtpiirkonnast jäetakse välja linnalised ja väikelinnalised asumid, et toetus jõuaks sihitult üksnes maapiirkondadesse, kuhu sideettevõtjad muidu püsiühendust ei rajaks.

Andres Sutt ütles, et kuigi viimase 12 aasta jooksul on maapiirkondadesse kiire interneti rajamiseks investeeritud üle 100 miljoni euro, on endiselt ligi 75 000 aastaringses kasutuses olevat eluruumi ja ettevõtet, milleni ilma riigi toetuseta ülikiire internetiühendus lähiaastatel ei jõuaks.

Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab võimaldama ülikiiret internetti allalaadimiskiirusega kuni 1 GB/s, võrdset hulgimüügitasandi juurdepääsu vähemalt viiele sideettevõtjale ning liitumistasu elanikele ja ettevõtetele tohib olla maksimaalselt 200 eurot. Seega rajatakse riigi raha eest operaatorineutraalne juurdepääsuvõrk.

Valitsus on aastateks 20212027 eraldanud EL vahenditest kiire interneti püsiühenduse kolmanda etapi tarvis 69,29 miljonit eurot, millest 24,29 miljonit eurot on taasterahastu (RRF) vahendid ning 45 miljonit Euroopa Regionaalarengufondi (ERF) vahendid.

Kuidas läks teine etapp ligi 10 000 ühendust, neist pooled mobiilne internet

Oktoobri lõpus langes tähtaeg riigi korraldatud internetiühenduste rajamise toetusmeetme teisel etapil, mille käigus pidi 12 miljoni euro eest saama internetiühenduse endale koju vähemalt 12 000 aadressil elavat kodu või ettevõtet. Hetkeseisuga on riik teinud internetifirmadele väljamakseid 6850 majani viidud interneti eest.

Lairiba II etapi toetusmeede jagunes kaheks: toetus kiire interneti juurdepääsuvõrkude ehitamiseks ning kuni 300-eurone toetus kiire internetiga liitumiseks. Esimese tähtaeg oli 31. oktoober ning teisel juuni lõpp.

TTJA sideosakonna juhataja Oliver Gailan ütles Fortele, et 2020. aasta lõpus TTJA poolt korraldatud konkursil juurdepääsuvõrkude ehitamiseks olid edukad 10 ettevõtet ja nad asusid rajama uusi kiire interneti ühendusi 7337 aadressini. Riigipoolne toetus oli selleks kokku eraldatud 10,5 miljonit eurot ja toetusmeetme põhimõte on, et TTJA maksab raha välja alles peale tööde valmimist.

Gailani sõnul on selle konkursi raames tänaseks väljamakseid tehtud 2646 aadressi eest.

„Hetkel on võrkude valmimise ja tööde vastuvõtmise osas meil kõige kiiremad ajad, sest viimase nädalaga on välja maksmiseks esitatud töid 3031 aadressi osas ja neid me hetkel kontrollime. Väljamaksetaotlusi ootame jooksvalt seega veel ligikaudu 1600 aadressi osas," ütles Gailan ja märkis, et keskmine riigi toetus ühele aadressile internetiühenduse rajamiseks on 1430 eurot.

Ta lisas, et ajapikendust on ehitamiseks taotletud, kuid see asjaolu, et eelarvet saab kasutada ainult selle aasta lõpuni, seab omad piirid.

„Omaltpoolt püüame tähtaegade osas vastu tulla niipalju kui võimalik, sest peame oluliseks kiirete internetiühenduste valmimist võimalikult suures ulatuses. Võrkude ehitajatele on aasta olnud väga suurte väljakutsetega ehitushinnad on kallinenud ja on esinenud päris suuri võrgu ehituse materjalide tarneraskusi," ütles Gailan.

Lisaks said eelmise aasta lõpus tarbijad taotleda sideettevõtete kaudu kiire internetiga liitumiseks kuni 300 eurot toetust, kusjuures raha küsimiseks sobis ka mobiilne internet. Selles toetusprogrammis osales 13 ettevõtet ning kokku rahuldas TTJA 4670 taotlust toetuse kogusummas 1,4 miljonit eurot.

„Tänaseks on ligikaudu 90% aadresside osas tööd valmis ja välja makstud, ülejäänud osa seisu veel täpsustame. Näiteks on osad inimesed teatanud, et soovivad toetuse kasutamisest loobuda või ei ole ka ettevõtted suutnud liitumist lõpuni viia," ütles Oliver Gailan.

„Kuigi viimased toimingud enne toetusmeetmetele lõplikult joone alla tõmbamist on nii ettevõtete kui TTJA poolt veel pooleli, saame hetke pilti vaadates öelda, et suures osas on projektid suudetud ellu viia. Kahe meetme peale üle 10 000 uue kiire internetiühenduse loomise üle nii lühikese ajaga on meil väga hea meel," lisas Gailan.