Seened on meie planeedil täiesti asendamatud organismid, tänu millele saavad viljapuud juua ning meil on võimalik ravida haigusi. Ühtlasi võivad seened aidata meil lahti saada Maad uputavast plastireostusest, vahendab ajakiri Imeline Teadus.
Randa veerevaid ürgookeani laineid ei silmitse kaldal ükski olevus. Meri sarnaneb küll sellega, mis tänapäevalgi suurt osa meie planeedist katab, aga maismaa on sootuks teistsugune. See on tühi, kõle ja paljas.
Loomi, linde, taimi ja putukaid pole kusagil ning mitte ainult sellel konkreetsel rannal, vaid neid pole kusagil tervel planeedil. Neid ei ole veel tekkinud.
Selline oli olukord, mida me võinuksime näha, kui saaksime heita pilgu mõnele Maa rannale umbes 635 miljonit aastat tagasi. Ookeanis eksisteeris elu juba ammu, aga maismaa oli elutu, nii et pilt oli kaunikesti igav.
Just oli otsa saanud krüogeeni ajastu, mil Maa oli 85 miljoni aasta vältel peaaegu täielikult läbi külmunud, meenutades hiiglaslikku lumepalli. Krüogeeni ajastul oli natuke jäävaba merd üksnes ekvaatori piirkonnas. Kui pikk pakane otsa sai, hakkas keskmine temperatuur jälle tasapisi tõusma.
Ehkki maismaa oli tühi, ei olnud see tegelikult elutu. Maapinnas olid end jõudnud sisse seada seened, kes tegelesid enda teadmata ülla eesmärgiga. Nad muundasid tervet planeeti peagi saabuvate miljonite organismide, taimede ja loomade jaoks elamiskõlblikuks paigaks.
Seente tähtis roll maismaa eluvormide eduloos tehti kindlaks 2021. aasta alguses, mil Lõuna-Hiinas asuvast koopast pärit kivimist leiti imepisike seeneniidistiku fossiil. See dateeriti 635 miljonit aasta taha ehk krüogeeni lõppu.
Võrdluseks, et esimesed maismaataimed tekkisid umbes 470 miljoni aasta eest ja esimene täielikult maismaal elanud olend, üks pisike hulkjalgne, ilmus 425 miljonit aastat tagasi.
Seened olid selleks ajaks maismaal vanad olijad. Neil oli krüogeenijärgse Maa elutingimuste parandamisel suur ja tähtis roll. Seened lagundasid nii orgaanilist kui ka anorgaanilist materjali ning selle tagajärjel vabanes maailmamerre ja atmosfääri rohkesti toitaineid, mis tegi maismaaloomadel ja taimedel söönuks saamise palju lihtsamaks ja võimaldas neil läbi lüüa.
Järgnenud aegade jooksul on seened jõudnud kõikjale üle Maa tegelema igasuguste asjadega. Seened pakuvad taimedele „internetti“, muudavad sipelgaid zombideks ja võivad ulatada inimestele abikäe võitluses plastireostusega. Teisalt on neil potentsiaali valla päästa järgmine pandeemia ja hävitada elu, mille eduloos nad ise osalised olid.
Seeneriigis võib olla umbes 2,2 kuni 3,8 miljonit liiki. Neist paljud on kirjeldamata, sest osa seeni on imeväikesed, paljud aga elavad pinnases või muudes sellistes paikades, kust neid on väga raske leida.
Veel eelmise sajandi teisel poolel arvati seened taimeriigi osaks, kuna seened on nii nagu taimedki sessiilsed ehk liikumatud. 1959. aastal käis ökoloog Robert Whittaker välja mõtte, et seened ja taimed tuleks lahku lüüa. Neil on olulisi erinevusi.
Näiteks ei saa seened energiat fotosünteesi käigus nagu taimed, vaid on samamoodi nagu loomad heterotroofid, toitudes orgaanilisest ainest. Seentel pole siiski sellist seedeelundkonda nagu loomadel, vaid nad toodavad ensüüme, millega nad keskkonna toitaineid lagundavad, lahustavad ja siis omastavad.
Seente taksonoomias ehk liigituses tehakse pidevalt mitmesuguseid muudatusi, millele annavad hoogu kõikvõimalikud uudsed DNA-uuringute meetodid, ent üks on kindel: nad moodustavad päris kindlasti omaette riigi taimede, loomade ja teiste kõrval.
Loe seente olulisusest lähemalt novembri Imelisest Teadusest!
