See, millest sotsiaalministeerium meile ei räägi: kauaks jäävad kehtima vaktsiinipassid

Esimesed koroonaviiruse vastase vaktsineerimise tõendid hakkavad juba üsna pea kaotama oma ühe aasta pikkust kehtivust, ent sotsiaalministeeriumil paistab puuduvat nägemus või plaan, mis saab „kõlblik kuni“ tähtaja ületanud vaktsiinipasside omanikest edasi.

Esimesed vaktsineerimised tehti Eestis detsembris 2020 ning esimesed vaktsineerimistõendid hakkasid kehtima seega jaanuaris 2021, mil vaktsineeritud said kätte ka oma teise süsti. Vaktsineerimise järel said inimesed aasta kehtivate sertifikaatidega tõendid, millest tänaseks on saanud peamine luba pääsemaks reisile, spordisaali, söögikohta või kontserdile.

Eestis seni kehtiv ametlik seisukoht on, et vaktsineerimistõendid kehtivad üks aasta pärast teist vaktsineerimist. Seda vaatamata asjaolule, et teadlaste viimaste hinnangute kohaselt langeb neist saadav kasu ehk antikehade hulk kapitaalselt umbes pool aastat pärast viimast süsti.

Seega on õhus üsna mitu päevakajalist küsimust:

1. Kas peagi kehtivuse kaotavate vaktsineerimistõendite kehtivust pikendatakse?
2. Kui palju neid pikendatakse?
3. Millised on pikendamisel inimestele esitatavad nõuded?
4. Kui ei pikendata, siis kas uue vaktsineerimispassi saamiseks tuleb lasta endale tõhustusdoos süstida?
5. Kui minnakse tõhustusdoosi nõudmise peale, siis kui tihti tuleb hakata neid tõhusdoose edaspidi tegema?
6. Mis saab inimestest, kes lihtsalt ei taha ennast pikalt ja pidevalt vaktsineerida – kas neil on oht muutuda ebakultuurseks, mittesportlikuks ja vaid Selveri köögist toituvaks sektiks?
7. Kas vaktsineerimis- ja tervenemistõendi kehtivuse ajad ühtlustatakse?

Forte on proovinud nädal aega sotsisaalministeeriumilt neile küsimustele vastuseid saada, ent vastuseks on külm ja kõle vaikus.

Suur roll sel teemal on ka Euroopa komisjoni tegevusel – oleks ju igati loogiline, et Euroopas ei valitseks tõendite kehtivuse osas kapitaalne kakofoonia, vaid enam-vähem ühtlustatud lähenemine.

Teatud ebaühtluse märke on juba praegu näha ja tunda.

Prantsusmaa otsustas näiteks hiljuti, et alates 15. detsembrist peavad kõik 65-aastased ja vanemad olema saanud tõhustusdoosi, et nende COVID-pass edasi kehtiks. Sama nõue kehtib kõigile sõltumata vanusest, kes on saanud Jansseni vaktsiini.

Austria oli varem sidunud vaktsineerimata inimeste liikumise intensiivravil viibivate COVID-haigete arvuga. Kui selliseid haigeid on rohkem kui 500, keelatakse vaktsineerimata inimestele söögikohtade külastamine. Kui intensiivravil on rohkem kui 600 patsienti, peavad vaktsineerimata inimesed püsima kodus. Täna tuli aga teade, et vaktsineerimist hakatakse nõudma lausa kõigilt.

Euroopa Komisjoni Eesti esindusest öeldi Fortele, et ELi reeglite kohaselt on täna ainult tervenemistõendile ette nähtud maksimaalne kehtivusaeg, mis on 180 päeva. Ehk et vaktsineerimispassi kehtivuse aja peab otsustama iga riik ise.

Teada on, et komisjon tegeleb hetkel vaba liikumist käsitleva soovituse ajakohastamisega ja tuleb vastavate ettepanekutega välja lähinädalatel – selle raames vaadatakse ka tõhustusdooside küsimust. Teema on komisjoni päevakorras juba järgmise nädala kolmapäeval.