Rahvusvaheline IT-haridus Ida-Virumaalt kindlustab töökoha kogu eluks

Kui kaua läheb aega, et koodimisoskus muutuks vajalikuks igas valdkonnas töötades? Kas erasektor peaks sekkuma haridusse, et koolilõpetajatest saaks vajalike oskustega tööjõud?

Kood/Jõhvi on uutmoodi programmeerimiskool, kus ei ole õpetajaid ega klassitunde, vaid kogu töö tehakse ära iseseisvalt. Kuidas see täpsemalt käib, selgitab Erasmus+ taskuhäälingu seekordne külaline, Kood/Jõhvi kaasjuht Karin Künnapas.

Tänavu septembris avatud Kood/Jõhvi on mõeldud kõigile põhiharidusega inimestele, kes on vähemalt 18 aastat vanad. Sügisel võttis kool vastu veidi üle 200 inimese ja Karin Künnapase sõnul on õpilased väga laia profiiliga: nende seas on nii 18- kui ka 62-aastaseid, põhi-, aga ka kõrghariduse omandanuid, inimesi, kes on varem töötanud koka, juristi, tuletõrjuja või mäeinsenerina. „See muudabki kooli nii huvitavaks, et meil on tõesti koos väga palju erineva taustaga õpilasi,“ ütles Künnapas.

Aga miks Jõhvi? Seda küsimust on Künnapas ja teised kooli asutajad pidanud palju kuulma ja selgitama. Ühtpidi on põhjus majanduslik – Jõhvis asuvad sobilikud ruumid, mida kool kasutada saab. Teistpidi on aga programmeerimiskooli mõju Ida-Virumaa piirkonnale väga suur: uuenduslik haridusasutus selles piirkonnas annab väga palju juurde, ütles Künnapas.

Õppimise eest Kood/Jõhvis maksma ei pea. Küll aga on kaheaastane programm nii mahukas, et kooli asutajad uskusid esiti, et täiskohaga töö kõrvalt selle läbimine võimalik ei ole. Esimesed aktiivsed õppekuud on aga näidanud, et tegelikult on võimalik õppimise kõrvalt ka töötada. „Esmane plaan oli ainult kohapealne õppetöö, aga praegu on nii, et umbes pooled on iga päev kohapeal ja teie pool õpib kodus töö või pere kõrvalt ning käib kohapeal umbes ühe nädala kuus, et teisi näha ja üritustel osaleda,“ rääkis Künnapas.

See tähendab, et tegelikult on kõik kinni inimese enda motivatsioonis ja tema tööandja vastutulelikkuses. „Iseõppe võlu on see, et saad omas tempos liikuda ega pea teistest sõltuma,“ selgitas Künnapas. „Meie eesmärk on kõiki õppijaid toetada.“

Ka õppetöö pikkus on paindlik. Optimaalselt kestab programm kaks aastat, millest esimesel 18 kuul omandavad õppurid baasteadmised ja saavad seejärel spetsialiseeruda kindlatele aladele. Aga suure motivatsiooni korral on võimalik kool läbida ka kiiremini või siis hoopis võtta veidi aeglasemalt.

Pärast programmi aitab kool lõpetanutel IT-sektoris töökoha leida. „Meil on väga palju partnereid, kellega saab suhelda juba õpingute ajal,“ selgitas Künnapas. „Näiteks Wise, Bolt, SEB ja LHV pank, Viru Keemia Grupp, Confido,“ loetles ta. Need ettevõtted ootavad IT-spetsialiste väga, kinnitas Künnapas ning täpsustas, et partnerid annavad väärtuslikku sisendit ka õppekavade loomisele.

Programmeerimise kuvand on Künnapase meelest muutunud. „Tegelikult on programmeerimine väga loominguline töö, kus ühe mõistatuse lahendamiseks on mitu eri võimalust. Üks inimene võib selle lahendada kahe reaga, teisel võib kuluda nelisada rida,“ rääkis ta.

Taskuhäälingu seekordsest osast saab veel kuulda sellest, kuidas on läinud kooli käimalükkumine, kust on kooli asutajad saanud inspiratsiooni just sellise kooli loomiseks, milliseid müüte peab Künnapas vajalikuks murda ja millest võiks rääkida presidendiga, kui juhtud parasjagu tema kõrval istuma.